Linnahalli hankemenetlus on eiranud riigihanke seaduse põhimõtteid ({{commentsTotal}})

Audit soovitab konverentsikeskusena linnahalli.
Audit soovitab konverentsikeskusena linnahalli. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Arhitektide Liidu tellitud õiguslikust uuringust selgus, et Linnahalli hankemenetlus on eiranud riigihanke seaduse põhimõtteid. Samas on tegu vaid haldusliku küsimusega, mis ei takista renoveerimisprotsessi. Linnahalli juhatuse liige Väino Sarnet leiab, et seadust pole rikutud. 

Uuring näitab, et Linnahalli hankemenetluses on mööda mindud riigihangete seaduse põhimõttest, kus lähteülesande koostaja ei tohiks osaleda linnahalli edasises projekteerimises. Mõlemat tööd hakkab praeguste plaanide kohaselt tegema arhitektuuribüroo Allianss Arhitektid. Linnahalli autori Raine Karbiga rääkisid Linnahalli juhatuse liige Väino Sarnet ja Allianss arhitektid alles pärast lähteülesande koostamist. Seetõttu eiratigi seadust ja kahjustati konkurentsi, näitas õiguslik uuring, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Väino Sarneti sõnul on siin tegu pigem formaalsusega. "Jah, kokkuleppe saamine sõltub, kas kokkulepe saadakse. Me pöördusime, kui oli selge, et on tõsine plaan rekonstrueerima hakata ja selge, et mida siia kavandatakse. Ebaviisakas oleks olnud pöörduda enne, kui see on selge," lausus ta.

Arhitektide Liit leiab, et tegemist on siiski konkurentsi rikkumisega ja arhitektide huvide riivamisega. "Kui bürood, kel oli õigustatud ootus järgmises etapis projekteerida kas läbi hanke või võistluse, seda ei vaidlusta kohtus, siis me võime teha taotluse, et korraldada uus hange projekti peale, kvaliteedipõhine riigihange," selgitas Arhitektide Liidu juht Katrin Koov.

Väino Sarnet loodab, et need viperused siiski Linnahalli rekonstrueerimist ei peata ja ehitamisega saaks pihta hakata 2019. aastal. Linnahalli tööde hinnanguliseks maksumuseks hindab Sarnet sada miljonit eurot.

Toimetaja: Rutt Ernits



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: