Arvustus. Kadunud kunsti kroonika ({{commentsTotal}})

Kunstnik Jüri Arrak, saade sarjast
Kunstnik Jüri Arrak, saade sarjast "Eesti kunst". 196 Autor/allikas: Toomas Tuul

Uus raamat

Jüri Arrak, Ilmar Vene

"Kiri ei peta"

Ilmamaa

548 lk.

Võõraid kirju pole ilus lugeda. Vana, väga vana, 90 aastat tagasi välja antud kommeteõpik "Peen mees" ütleb, et kui märkad, et sinuni on jõudnud kiri, mis polnud sulle mõeldud, jäta kohe lugemine järele, pane ümbrikku, saada saatjale tagasi. Sellist võis juhtuda, kui inimene kirjutas mitu kirja korraga, kirjutas ka ümbrikud aadresse täis, kleepis margid peale ja, kui läks korrespondentsi saatmiseks, võis midagi segi ajada.

Ajastul, kui veel kirjutati kirju.

Servapidi isegi sellal veel elatud. On kirju kirjutatud, saadetud, saadud. Oodatud, veel enam. Mõni kiri on vist isegi alles, ei, vist ikka ei ole. Nüüd küll ei oota. Lähed postkasti manu, näed ümbrikku, kohe tuju läinud.

Kes tänapäeval neid saadab – pank, teatega, et limiidid üle, pane nüüd ruttu tenga arve peale, muidu saame pahaseks. Inkasso triiaseaegsete võlgadega, mis kriidiajastul ära makstud, aga ega nemad taipa, et lolli peaga tühja võla ostsid. Vist ongi kõik. Maksuamet saadab vist ka kirju. Ja kaitsevägi, toda küll pole üle 40 meesterahval põhjust enam peljata. Ehk kiri ei too väga tõenäoliselt tänapäeval midagi head, vaid kohustusi, meeldetuletusi, ähvardusi kaela.

Aga küll oli tore neid kunagi saada. Isegi kui algas väljendiga: tere, mudaööbik ja lõppes: rutta, pask, me peame veel palju kurja korda saatma.

Nii kaugeks on kirjakirjutamine jäänud, et paar aastat tagasi üks tütarlaps arvas, loomulikult lõustaraamatus, et ma võiks talle kirja saata. Ärge nüüd üle mõelge, ma olen ringitillutamiseks juba liiga vana ja laisk. Nimelt neiu nii noor, et pole kunagi kirja saanud. Mitte kunagi. Mailid, ülepea interneedus ei loe. Mitte kunagi.

Kaduv kunst.

Mispärast selle raamatu suurim põmakas ei ole niipalju sisu, kui just, et auväärsed on kõik need kirjad kirjutanud käsitsi ja saatnud postiga. Tõsi, aastatel 2001-2008 ei olnud see vist veel nii keeruline kui nüüd. Kaege, tollele piigale mul jäigi kiri saatmata, sest paberit ja ümbrikke müügivõrkudest veel leiab, aga marke saab – jälle vist – ainult postkontorist. Keegi ei usu enam, et need kaubaks läheks.

Natuke kurb. Midagi pole alles hoida, mailid ju võivad igavesti püsida, aga kes neid otsida viitsib.

Sisust kah. Tekitab oletuse, et vanamoeline paberi ja kirjapulga pruukimine teeb kirjutaja peenemaks. Päris kirjas näib kohatu: õu, kuis läheb, eile oli raske pidu. Kiri on mõtete vahetamiseks. Kaks peent ja haritud härrasmeest võivad mõtteid vahetada ükskõik mille üle. Inimese päritolust Jumala olemasoluni. Et paberil pole kustutamisklahvi, peab lause olema peas valmis enne, kui see kirja pannakse. Mispärast jutt tuleb täiesti teisel, ütleksin võibolla liiga palju näppu võttes, kõrgtasemel. Suur heameel asub vanameelsesse hinge, et võibolla ei ole kirjakirjutamise kunst veel täiesti kadunud.

Peaks sellele tibile ikka kirja saatma, kui lubatud.

PS: Kui keegi ei tea, kes on Ilmar Vene ja Jüri Arrak, kaegu entsüklopeediast. Raamatust, ma mõtlen. Kah üks kaduv riistapuu majapidamistes.

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: