Suri keraamik Maia Juhkam ({{commentsTotal}})

Maia Juhkami keraamika
Maia Juhkami keraamika

13. märtsil lahkus meie hulgast keraamik Maia Juhkam.

Maia Juhkam (kuni 1972 Koolberg) sündis 08. augustil 1940. Peale Tallinna 20. Keskkooli lõpe­tamist asus ta 1959 aastal õppima ERKI keraamika erialale. 1965 aastal kaits­tes ta edukalt oma dip­lomitööd – keraamikas teostatud monumentaalset figuraalset reljeefi – Pirita Lillepaviljonis.

Vahetult peale ERKI lõpetamist alustas Maia Juhkam oma loomingulist tegevust Tartu ARS ke­raamikaateljee kunstni­kuna. 1980-1992 töötas ta Tartu ARS-i ning 1992-1996 AS Artesi peakunst­nikuna ning kuni 2003. aastani Stuudio Ceramicum juhatajana.

Kunstiõpetajana on ta tegutsenud Tartu kunstikoolis (1967-1968), TRÜ kunstikabinetis (1967-1971), Tartu Kunstimuuseumi kunsti kaugõppekursustel (1972-1975), Slaavi Gümnaasiumis (2001-2003) ning Tartu Ka­toliku Hariduskeskuses (2006-2013)

Maia Juhkam oli alates 1969 aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ning kuulunud Eesti Keraamikute Liitu selle asutamisest alates. Periooditi on ta olnud ka nende loominguliste liitude juhatustes.

Maia Juhkam on loonud nii unikaalkeraamikat kui ka tarbenõude näidiseid seeriaviisiliseks toot­miseks Tartu ARS keraamikaateljees. 1970-1980 aastatel valminud vormidel kasutas ta sageli figuraal­set dekoori ning meelisteemadeks kujunes teater ja muusika. Tema sel perioodil valminud pannoo­dest võiks ära mainida „Akvaariumi” (1973) Narva Eesti Elektrijaamas ja „Tulilille” (1979) Tartu Katseremonditehases. Tippteoseks tema loomingus sai üheksast reljeefsest seinaplaadist koosnev kompositsioon „Hortus Musicus” (1987) Tartu laste muusikakoolile. Muusikateema oli Maia Juhka­mile lähedane ka tema edaspidises loomingus. Oma 1990 aastal toimunud isiknäitusel Tartu Kunst­nike Majas eksponeeris ta sarja „Väike kontsert I-VI 1990”, kus erinevalt varasematest reljeefsetest lahendustest oli põhili­ne tähelepanu suunatud teose graafilisele küljele ja musitseeriva inimfiguuri tundlikule siluetile.

Maia Juhkami loomingu tunnusjooneks ongi olnud valitud teemade seriaalne töötlus („Natturi võrgud” 1979, „Märgid I-VIII” 1987, „Vanad laevad I-VI” 1990, „Kontrastid I-IV” 1990, „Tätoveeritud torsod” 1997). Tema töid on eksponeeritud Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal jm. Maia Juhkami keraamikat võime nautida ka taasavatud ETDM püsinäitusel.

Oma laiahaardelise tegevusega on Maia Juhkam jätnud märkimisväärse jälje Tartu kunstiellu.

Oleme talle väga tänulikud tema viljaka töö eest Tartu ARS-i peakunstnikuna, kunsti­õpetajana eri­nevates õppeasutustes ning isikupärase loomingulise panuse eest Eesti keraamika varasalve.

Meie mällu jääb Maia Juhkam püsima kui optimistlik, teo­tahteline ning abivalmis kolleeg. 

 

Eesti Keraamikute Liit

Tartu Kunstnike Liit

Eesti Kunstnike Liit

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: