Suri muusik Chuck Berry ({{commentsTotal}})

{{1489878540000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/ Scanpix

Meie seast lahkus 90-aastasena rock'n'rolli legend Chuck Berry (18. oktoober 1926 – 18. märts 2017).

Muusik leiti teadvusetuna enda kodust St. Charlesi maakonnas Missouris, vahendab BBC.

Chuck Berry karjäär kestis ligi seitsekümmend aastat ning tal oli kümneid edukaid singleid. Ta pälvis 1984. aastal Grammy elutööpreemia ning ta oli 1986. aastal üks esimesi, kes kanti Rock'n'rolli Kuulsuste Halli.

2017. aastal peaks ilmuma Chuck Berry esimene album pärast 1979. aastat, nimeks "Chuck", mis on pühendatud tema abikaasale Themetta "Toddyle".

Chuck Berry kodanikunimega Charles Edward Anderson Berry sündis St. Louisis Missouris keskklassi perre. Ta hakkas juba keskkoolis rockkontserte andma, sattus aga seadusega pahuksisse ning käis edasi alaealiste kurjategijate erikoolis.

Sealt pääsedes töötas ta juuksurina ning andis õhtuti kontserte koos Ebby Hardinguga trummidel ning Johnnie Johnsoniga klaveril. Chuck Berryt inspireerisid bluusilegendid nagu Muddy Waters ja T-Bone Walker, aga ka kantrimuusika.

1955. aastal andis plaadifirma Chess välja tema "Maybellene´i", millest sai üks esimesi suuri rock'n'rolli hitte.

Sealt edasi tulid juba "Roll Over Beethoven", "Sweet Little Sixteen", "Carol" ja kõigile teada-tuntud "Johnny B. Goode".

Berry osales mitmes filmis, näiteks "Rock, Rock, Rock", "Mister Rock and Roll", "Go, Johnny, Go!" ja "Jazz on a Summer's Day".

Chuck Berry on inspireerinud järgmise põlvkonna suuri rockbände nagu The Beatles, The Beach Boys või The Rollling Stones.

John Lennon on isegi öelnud, et "kui üritada anda rock'n'rollile teist nime, siis see võiks olla Chuck Berry".

Toimetaja: Kaspar Viilup/ Madis Järvekülg



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: