Aare Pilv Kenderi protsessist: üks pool on kurt teise poole suhtes ({{commentsTotal}})

Kirjandusteadlane Aare Pilv märkis, et Kaur Kenderi kohtuprotsessis põrkuvad kaks erinevat maailma mõistmise viisi.

"Siin on kokku põrkunud või isegi kihutavad suure kiirusega teineteisest mööda kaks erinevat diskursust või maailma mõistmise viisi. Üks on hästi rangelt, kitsalt piiritletud juriidiline diskursus ja teine on laiem, kontekstitundlik kultuuriteoreetiline diskursus," rääkis Pilv "Aktuaalsele kaamerale".

"Kui tekstiteoreetik läheks ja võtaks need elemendid, mis on üles loetletud seaduses, siis ta näeks, et teksti tõlgendamise jaoks on need ebapiisavad, et seadus räägib ainult kujutamise objektist ja viisist. Aga teksti olemust määratlevad veel väga paljud muud asjad nagu teksti funktsioon, autori eeldatav kavatsus, eeldatav auditoorium ja igasugused muud kultuurilised ja tektsuaalsed konventsioonid, mille suhtes seadus ja juriidika on n-ö kurt. Lisaks, seadus ei erista funktsionaalset pornot kui tarbeteksti ja kunstilist teksti. Seda ongi seadusel ilmselt raske teha, aga siit need vastuolud alguse saavad - üks pool on nagu põhimõtteliselt kurt teise poole suhtes," selgitas ta.

Pilv tõdes, et see, kui miski on ilukirjandus, ei peaks veel tähendama, et ta on automaatselt õiguse mõistmise alt väljas.

"Aga siin on küsimus just sellest, mida me teksti olemusena mõistame. Kui midagi määratleme pornona, siis praegusel hetkel, kuidas seadus seda määratleb, on kuidagi puudulik. Selle lahenduseks saaks olla see, nagu ütles ka sügisel välja tulnud kirjanike tehtud avalik kiri, et tegelikult viitab see protsess sellele, et vastavaid seadusi oleks vaja ümber teha, et nad oleksid kultuuriliselt kompetentsemad," rääkis teadlane.

Pilve hinnangul võib sõnavabadus mingil määral ohus olla. "Kui Kaur Kender süüdi mõistetakse, siis kui keegi tahaks lasta samade seadusepügalate alusel raamatukogudest ära koguda Vladimir Nabokovi "Lolita" või Sofi Oksaneni "Puhastuse", siis tal oleks see võimalus," tõdes Pilv.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: