Mikk Pärnits: mõtteid Mihkel Mutile ({{commentsTotal}})

Mikk Pärnits
Mikk Pärnits Autor/allikas: Laura Arum-Lääts

Mikk Pärnits vastab Mihkel Muti Postimehes ilmunud artiklile "Otsus õige, rõõm leige – Kenderi tõttu kannatab kunsti ja kirjanduse maine" ja toob välja, et olla sõnavabaduse poolt, aga Kenderi vastu tähendab absurdset laveerimist.

Lugedes, kuidas Mihkel Mutt peab Kaur Kenderi läbielamisi riigiaparatuuri käes eimillekski ning süüdistab viimast veel kogu palagani pealt reklaami saamises, tundsin vajadust Muti sõnavõttu kommenteerida. Esiteks on paljudel kultuuritegelastel, eriti kirjandussfäärist, kombeks võtta sõna kohtuasja osas ja lasta vabariigi oluisima sõnavabadust puudutava juhtumi päikesel ka nende peale paista. Ka Mutt võttis sõna, üritades Kenderi juhtumi pealt endalegi tähelepanupalukesi krabada. Maarja Kangro, Mihkel Kunnus, Maarja Vaino ja paljud teised rebivad end vaimselt pooleks, et paista küll sõnavabaduse ja euroopalike väärtuste esindajatena, kuid samas siiski distantseeruda Kenderi isiksusest. Kahjuks on sõnavabadus kunstis ja viimasena nimetatu seotud, kivvi raiutud. Riigi poolt. Kuid mida väidab Mutt?

Kumab läbi selge püüd dehumaniseerida kohtualust, nagu see oli tavaks Vainol ja teistelgi: et see pole päris "meie" väärtuste kandja, et tegu pole ikka päris inimesega. Sest nad ju hoolivad nii väga lastest. Nagu eespool väidab möödaminnes ka Mutt, on väitnud Kangro ja Kunnus, et pedofiiliat on okei kujutada juhul, kui see on esteetiliselt sobiv. Aga sellest hiljem. U12 juhtum paljastas jätkuvalt Sirbi skandaali ajal välja tulnut eesti kultuurimaastiku kohta: et meil seda... pole. Meil on pseudokultuur, rahvuskultuur. Tähendab, on üks ja õige viis, kuidas kirjutada, maalida, laulda. On nemad, kes jätavad Eestist "normaalse" ja "kultuurse" mulje. Mihkel Mutt ei satu kunagi kirjutatu eest kohtu alla, kuna ta pole oluline. Kumab läbi retoorika "kandis liialt lühikest seelikut, ise provotseeris vägistamist". Ja kas see ikka oli vägistamine? Äkki ikka ise tahtis.

Elame ikka politseiriigis küll. Prokurör küsis, miks on eesti kirjandust üldse tarvis, kes seda loeb. Eesti kirjandus ei müü, see ei kõneta tänapäeva inimest. Eks ikka, riik saadab Ehinaid ja sarnaseid ekspordiartikleid välismaa üritustele meid esindama, kuid see on tehislik. Eesti kirjandus on koomas ja paljud sellest ringkonnast sooviksid olla aktuaalsed, et neist kõneleksid uudised. Ei, ainult Kaurist räägivad uudised: kirjanik, kelle kinnipanemisse peab riik oluliseks investeerida sadu tuhandeid eurosid. Mihkel Mutt pole ühiskonnaaktivist, tema oskab kirjaniku määraks lugeda vaid avaldatud teoste loetelu. Kaur on osutanud jätkuvalt ametliku rahvuskuvandi vastu käivatele tõdedele, mis rikuvad riigi mainet ja kõnetavad tuhandeid hääleta inimesi. Ta puudutab halli passi omanikke, narkomaane, ühiskonnast võõrandumise protsessi läbi elavaid noori. Ta avab tabuteemasid (politseiriigi tõus, fentanüüliepideemia, korruptsioon), see on Eestis tõesti midagi enneolematut. Seetõttu on kole Mutist sedasi bandwagon'ile hüpata ja kolleegile nuga selga lüüa.

Kaur on pääsenud seni tänu heale advokaadile ning headele sõpradele. Kui see olnuks keegi teine, oleks riik ta juba lömastanud, vangi visanud ja ta elu hävitanud. Protsessi absurdsust eitades muutus Mutt repressiivorgani kaastöötajaks: isegi täielik Kenderi-vastasus oleks parem kui hale laveerimine "sõnavabadus peab olema – Kenderi sõna ei loe" teemadel. Säärane käitumine võtab Mutilt kirjaniku püha aura, sest ta käitub labaselt ja ebainimlikult. Samuti ei tunne Mutt justkui kirjandusajalugu, reetes kirjanduse, kasutades teemat kättemaksuobjektina Kenderi vastu. Nabokovit ja hingepuhtust ühes lauses kasutada on silmakirjalikkuse tipp, sest too autor ilustas 12-aastase tüdruku pilastamist. Säärast julmust on kõlanud nii Vaino kui Kunnuse sõnavõttudest. Suhtumine on religioosne: kui sõnavabadus on nende usuks, siis tahavad nad ise valida oma märtri ja tingimata olla nende jüngriteks. Aga nende jaoks pole kõik inimesed, kõik pole kirjanikud: nemad ütlevad, kes on õige ja vale inimene, kes väärib vabadust ning kes mitte. Politseiriigi sümptom: rahvusriigi kujundit esindavad kaastöölised, kokkulepitud narratiivist kõrvale kalduvad isikud saavad lömastatud. Tolle artikliga on ka Muti kätel natuke kirjanike verd.

Lugege, millele vastas Pärnits: Mihkel Mutt: otsus õige, rõõm leige – Kenderi tõttu kannatab kunsti ja kirjanduse maine.

ERR kultuuriportaal ootab diskussiooni jätkavaid kirjutisi aadressil kultuuriportaal@err.ee.

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: