Repliik. Kohus aitab selgitada, mis on kirjandus, arutelu peab olema avalik ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Kenderi protsess jätkub suletuna. Esmaspäeval kell 10 alanud istung kuulutati kinniseks. Kohus põhjendas seda sellega, et kirjanik Kaur Kenderi kaitsja Paul Keres esitas kohtule täiendavaid taotlusi. Kender avaldas meediale lootust, et peagi muutub protsess avalikuks. Oleks põhjust.

Alates 30. jaanuarist avaldas ERRi kultuuriportaal Nihilist.FM-is ilmunud Kenderi protsessi tunnistuste protokolle. Tunnistajapingis olid Rein Raud, Jaak Allik, Kajar Pruul, Jaanus Adamson, Janek Kraavi jt tuntud ja tunnustatud kultuuriteoreetikud ja kirjandusspetsialistid, et vastata kohtu ja süüdistaja küsimustele, mis on kirjandus, mis on transgressiivne kirjandus ja kas "Untitled 12" on üldse kirjandus.

Ütluste käigus kujunes dialoogivormis õiguskaitseorganitega välja kultuuriliselt ja juriidiliselt põnev diskussioon reaalsuse ja kunsti piiride üle, mis pretsedendi kaudu aitab avalikustamise korral kaasa juuravaldkonnal orienteeruda kultuurimaastikul ning loojatel arvestada võimaliku kriminaliseerimisega, üldsus õpib arutelu käigus kompama kultuuri piire ning paremini mõistma Eesti Vabariigis toimuvaid protsesse ja jõujooni. Ühtteist on avalikkusel õppida ka sõnavabaduse kohta nii antud kirjandusteosega seonduvalt kui seda puudutavate materjalide avalikustamise või mitteavalikustamise kontekstis.

Kenderi protsessi protokolllid on kultuuriliselt väärtuslikud tekstid. Eesti juhtivad humanitaarid võtavad seal lahti ja selgitavad kohtule kirjanduse põhimõisteid. Materjalid on samas üldharivad ja teevad ka lugejaile selgemaks, mis ikkagi on kirjandus, ja mis ei ole kirjandus. Kohtust eraldi oleks need käsitletavad loengutena.

Kahjuks on protsess suletud. Õnneks avaldas kohtuprotokollid Nihilist.FM. Paljud tunnistajad on oma ütlustega materjale jaganud sotsiaalmeedias, kus on omakorda puhkenud diskussioon kunstilise lubatavuse piiride ning pornograafia ja kirjanduse vahekorra üle.

Teema on laiem kui Kenderi juhtum. Nüüd on küsimus, et kui protsess on suletud, aga materjalid sellest ometi liiguvad, kas avalik huvi põhjendab tunnistuste avaldamise avalik-õiguslikus meedias. On see seadusevastane?

Arutasime seda asja siin rahvusringhäälingus. Võtsime protsessi protokollid vahepeal maha. Aga panin nüüd avaldamislinnukesed külge tagasi.

Sisuline põhjus: tekstid ei paljasta salajasi andmeid ega sisalda muud varjamist põhjustavat. Lugupeetud intellektuaalid arutlevad kohtus kirjanduslike piiride ja muude kultuuriliste küsimuste üle. See on kultuuriliselt ühe teravaima ja mis seal salata, hämmastavaima protsessi kontekst. See on protsess, mis läheb kindlasti ajalukku, Eesti kultuurilukku.

Vormiline põhjus: tekstid on avaldatud Nihilist.FM-is, seega igale kultuurihuvilisele kättesaadavad. Vastavalt kokkuleppele Nihilist.FM-iga avaldame need ka meie.

Tsiteerin õiguskantsleri nõunikku Heili Seppa Postimehest: "Väljendusvabadus, ajakirjandusvabadus sealhulgas, on omaette väärtus. Seda kaitsevad nii Eesti põhiseaduse paragrahv 45 kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artikkel 10. /.../ Ajakirjandus on kohustatud andma edasi teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. /.../ Enamgi veel, ka kohtumenetlus, olgu toimuv või eelolev, ei ole nii püha, et peaks panema väljendusvabaduse kummardajad automaatselt oma graali otsingut katkestama. Nende kahe eesmärgi vahel ei ole otsest konflikti."

Taustaks. Politsei käivitas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimise seoses internetilehel Nihilist.FM Kaur Kenderi nime alt tulnud postitusega, mis kandis pealkirja "Untitled 12".

Uurimise põhjustanud tekst oli 85 000 tähemärki pikk ning koosnes suuresti räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, mille kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas pornograafiliseks.

Kender väitis politseile, et tegemist ei ole lapspornoga, vaid seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis on kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma.



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: