Alates 30. jaanuarist avaldas ERRi kultuuriportaal Nihilist.FM-is ilmunud Kenderi protsessi tunnistuste protokolle. Tunnistajapingis olid Rein Raud, Jaak Allik, Kajar Pruul, Jaanus Adamson, Janek Kraavi jt tuntud ja tunnustatud kultuuriteoreetikud ja kirjandusspetsialistid, et vastata kohtu ja süüdistaja küsimustele, mis on kirjandus, mis on transgressiivne kirjandus ja kas "Untitled 12" on üldse kirjandus.

Ütluste käigus kujunes dialoogivormis õiguskaitseorganitega välja kultuuriliselt ja juriidiliselt põnev diskussioon reaalsuse ja kunsti piiride üle, mis pretsedendi kaudu aitab avalikustamise korral kaasa juuravaldkonnal orienteeruda kultuurimaastikul ning loojatel arvestada võimaliku kriminaliseerimisega, üldsus õpib arutelu käigus kompama kultuuri piire ning paremini mõistma Eesti Vabariigis toimuvaid protsesse ja jõujooni. Ühtteist on avalikkusel õppida ka sõnavabaduse kohta nii antud kirjandusteosega seonduvalt kui seda puudutavate materjalide avalikustamise või mitteavalikustamise kontekstis.

Kenderi protsessi protokolllid on kultuuriliselt väärtuslikud tekstid. Eesti juhtivad humanitaarid võtavad seal lahti ja selgitavad kohtule kirjanduse põhimõisteid. Materjalid on samas üldharivad ja teevad ka lugejaile selgemaks, mis ikkagi on kirjandus, ja mis ei ole kirjandus. Kohtust eraldi oleks need käsitletavad loengutena.

Kahjuks on protsess suletud. Õnneks avaldas kohtuprotokollid Nihilist.FM. Paljud tunnistajad on oma ütlustega materjale jaganud sotsiaalmeedias, kus on omakorda puhkenud diskussioon kunstilise lubatavuse piiride ning pornograafia ja kirjanduse vahekorra üle.

Teema on laiem kui Kenderi juhtum. Nüüd on küsimus, et kui protsess on suletud, aga materjalid sellest ometi liiguvad, kas avalik huvi põhjendab tunnistuste avaldamise avalik-õiguslikus meedias. On see seadusevastane?

Arutasime seda asja siin rahvusringhäälingus. Võtsime protsessi protokollid vahepeal maha. Aga panin nüüd avaldamislinnukesed külge tagasi.

Sisuline põhjus: tekstid ei paljasta salajasi andmeid ega sisalda muud varjamist põhjustavat. Lugupeetud intellektuaalid arutlevad kohtus kirjanduslike piiride ja muude kultuuriliste küsimuste üle. See on kultuuriliselt ühe teravaima ja mis seal salata, hämmastavaima protsessi kontekst. See on protsess, mis läheb kindlasti ajalukku, Eesti kultuurilukku.

Vormiline põhjus: tekstid on avaldatud Nihilist.FM-is, seega igale kultuurihuvilisele kättesaadavad. Vastavalt kokkuleppele Nihilist.FM-iga avaldame need ka meie.

Tsiteerin õiguskantsleri nõunikku Heili Seppa Postimehest: "Väljendusvabadus, ajakirjandusvabadus sealhulgas, on omaette väärtus. Seda kaitsevad nii Eesti põhiseaduse paragrahv 45 kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artikkel 10. /.../ Ajakirjandus on kohustatud andma edasi teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. /.../ Enamgi veel, ka kohtumenetlus, olgu toimuv või eelolev, ei ole nii püha, et peaks panema väljendusvabaduse kummardajad automaatselt oma graali otsingut katkestama. Nende kahe eesmärgi vahel ei ole otsest konflikti."

Taustaks. Politsei käivitas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimise seoses internetilehel Nihilist.FM Kaur Kenderi nime alt tulnud postitusega, mis kandis pealkirja "Untitled 12".

Uurimise põhjustanud tekst oli 85 000 tähemärki pikk ning koosnes suuresti räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, mille kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas pornograafiliseks.

Kender väitis politseile, et tegemist ei ole lapspornoga, vaid seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis on kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma.