Täna Jazzkaarel: Maarja Nuudi perekontsert, 50 aastat Tallinn-67 festivalist ja Meshell Ndegeocello ({{commentsTotal}})

Meshell Ndegeocello
Meshell Ndegeocello Autor/allikas: pressimaterjal

Jazzkaare laupäev pakub muusikat lastega peredele, unikaalset ajaretke Eesti jazziajaloo tähtsaimale sündmusele 50 aastat tagasi, parimat saksa trompetimuusikat, mahedalt sügavat naisvokaali ning värvikat folk-pop jazzi.

Linnaruumiprojekt kutsub kell 10:45 muusikalisele tervitusele riigikokku. Viru keskuse aatriumis kõlab vahemikus 11–15 igal täistunnil uus muusikažanr: sving, latin/bossa nova, gypsy, soul/groove ja Eesti estraad. Kell 15 esineb Harju Caffeine’i pop-up laval 16-aastane poeetiline hip-hopi arist EiK. Kell 16:30 alustab Kullassepa tänavalt liikumist sinine muusikaline turistirong.

Kell 15 on kõik lastega pered oodatud Vaba Lavale Maarja Nuudi perekontserdile.

Kell 17 viivad Tõnu Naissoo Unity ja poola saksofonist Zbigniew Namyslowski kuulajad ajas tagasi 50 aastat, mil Tallinnas toimus Nõukogude Liidus ja kogu maailmas laineid löönud jazzifestival Tallinn-67. Võib öelda, et tegu oli Eesti 100 aasta mõjusaima jazzisündmusega, mis viis Eesti jazzi ja festivalid maailmakaardile, teatab Jazzkaar.

Enne kontserti, kell 16 toimuvas tasuga sissepääsuga vestlusringis Punases Majas meenutavaid toonaseid sündmusi Tõnu Sal-Saller, kes mängis 67. aastal fagotti Jaan Kailvee ansamblis, fotograaf Jaan Rõõmus, kelle fotode kogu 1967. aasta festivalist on hindamatu väärtusega, Reet Linna, kes oli festivali vabatahtlik, ja Anne Erm, kes oli siis Collage’i laulja ja kuulajana festivalil.

Kell 19 näitab oma oskusi saksa trompetist-pianist Sebastian Studnitzky, kes rändab rändab jazzi, klassikalise ja elektroonilise muusika radadel.

Laupäeva õhtul kell 21 Vaba Laval võlub kuulajaid festivali üks peaesinejaid, USA lauljatar-bassist Meshell Ndegeocello. Multitalendist lauljatar-helilooja-bassisti 1993. aastal ilmunud albumit "Plantation Lullabies" peetakse neo-soul liikumise teetähiseks ja alguspunktiks.

Päeva lõpetab kell 23:00 oma folk-jazz hõngulise popmuusikaga noor Austria koosseis Holler My Dear.  Bändi solisti Laura Winkleri kirjutatud detailirohked ja loovalt arranžeeritud palad kasvavad õrnadest ja unelevatest toonidest jõuliste ning tantsulike rütmideni. Nende helikeelt on naljatledes nimetatud ka Motown-tangoks või western-klezmer´iks.

Kogu programmi näeb SIIT.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: