Arvustus. Liisi Koikson uue fluidumiga ({{commentsTotal}})

Liisi Koikson
Liisi Koikson Autor/allikas: Felix Laasme

Uus plaat

Liisi Koikson

"Coffee For One" (ise välja antud)

7/10

Esimene lugu, mida ma sellelt plaadilt kuulsin, oli "Love Is Blind" ja mulje oli vaimustav. Tuli meelde elamus, mille sain Erykah Badu 1997. aasta debüütalbumi "Baduizm" esmakuulamisel. Kakskümmend aastat hiljem valminud "Love Is Blind" kannab samasugust neo-souli vaimu, mõjumata anakronistlikult ega museaalselt. Vastupidi, lugu on oma rütminihete, "märja" bassisaundi ja peenmuusikaliste finesside tõttu väga elus. "Musta", kohati jazziliku tunnetusega gruuvi leiab veel paarist loost ("Don’t Give Up" ja veidi Robert Glasperi vaimus helikangaga plaadi nimiloos).

Lauludes "I Am The Only One" ja eriti "All This Time" on pigem esil catchy poppala elemendid. Neis kahes loos on peidus selge hitipotentsiaal. Mängutoosi tilina ümber kootud "Dance Around" on helge haldjavalss, plaadi avalaul "Procrastination Queen" (vaadake ERRi esitusvideot alt) mõjub samas ebamugavusttekitava industriaalse distortion-kõlaga pigem pelutavalt kui kuulama kutsuvalt. Seda enam, et enamus selle looga loodud ängist ja ärevusest hajub järgmiste lauludega. Õnneks.

Seitsme looga 25-minutine CD, mis ei anna päris albumi mõõtu välja, kuid ei mõju ka EPna. On see kõrvalepõige, märk uuest suunast, mingi etapi kokkuvõte? Võimalik, et kõik kolm korraga, ehkki plaadi tutvustuste põhjal võiks arvata, et pigem viimane – lood pidavat peegeldama lauljatari Londonis veedetud perioodil teda saatnud võõra-tunnet ja lausa kohatist üksildust. Seda atmosfääri on kõige rohkem stiilse soulitunnetusega lugudes, mille instrumentatsioon ja mängulaad loovad illusiooni, et kohe hakkab laulma Jill Scott või Angie Stone. Jazzitaustaga saatemuusikute pillimäng on vaheldusrikas, Raul Ojamaa produktsioon samuti, ehkki kõlalise lahenduse osas kuivem kui äsjase Jazzkaare plaadiesitluskontserdil, mis jättis sarnaselt albumile soodsa mulje.

Liisi Koiksoni artistikuvand on seni olnud eelkõige "korraliku tüdruku" oma. Teda on iseloomustanud positiivsus, eriline hääle puhtus ja kõlavus (vokaalpedagoogid nimetavad seda miskit, mis hääle eriliseks teeb, formandiks) ja kindlasti ka ülimalt selge teksti ütlemine. Värske albumi laulusõnades ja kõlapildis on ülekaalus kõhklused ja heitumus ning pigem armastuse puudumine kui selle paistel nautlemine. Hääle klaar kõla on siingi alles, kuid ingliskeelse Liisi Koiksoni vastse stilistilise ja emotsionaalse fluidumiga peavad tema varasemate, eestikeelsete plaatide austajad ilmselt veidi harjuma. 

Toimetaja: Valner Valme



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: