Arvustus. "Nähtamatud maad" – üle selgroo ja põlvede ({{commentsTotal}})

"Nähtamatu maa" Autor/allikas: NUKU Teater

"Nähtamatud maad"

Kontseptsioon, lavastus ja esitus Ishmael Falke, Sandrina Lindgren, muusika ja helikujundus Niklas Nybom, valguskujundus Jarkko Forsman

Festival NuQ Treff

Festivali NuQ Treff raames mängitavat lavastust "Nähtamatud maad" iseloomustatakse kavalehel sõnadega "geograafiline striptiis". Mõiste on intrigeeriv täistabamus laval toimuva kohta.

Publikul on võimalik istuda põrandale. Näen kolme sentimeetri pikkuseid päevitavaid nukukesi ja umbes sama kõrget puud. Miniatuurseid tegelasi leidub üle terve mänguala, suurim asi laval on pink, millel võtavad istet etendajad Ishmael Falke ja Sandrina Lindgren.

Algab sõda. Linn põleb ja inimesed põgenevad. Esimesed miniatuursed tegelased asuvad rännule üle Falke selja ja käe. Nad marsivad pikalt, läbi tuhksuhkrulume ja -tormi, vahepeal mägesid (põlvi) ületades. Pisikesed naised ja mehed kinnitatakse kehale läbipaistva iminapa abil, neid liigutab Lindgren, kes osutab vahel mõnele tegelasele, näidates, et tema kõneleb. Lavastuses on kasutatud väljamõeldud keelt, mis kuulates siiski põhjamaine tundub. Etenduse lõpupoole kõlab lindilt aga selge eesti keel – võimalik, et lavastust kohandatakse alati vastavalt asukohariigile.  

Falke ja Lindgren lasevad tegelastel üle kogu oma keha liikuda – talla alt kuni nabani välja! Ränduritel ei ole aga lihtne, nad on põgenikud, kes otsivad uut kodu. Üle okastraadi ronides vigastab üks põgenik jalgu, joostes jäävad temast maha verised jäljed. See stseen ilmestab hästi seda, et mäng toimub kahel tasandil, kord mängivad etendajad pisi-inimestega, kord on nad need ise. Üle okastraadi ronib väike tegelane, veriseid jalajälgi maha jättes jookseb aga Falke. Sama juhtub põgenikega paadis, keda esmalt näeme triivimas naise siniseks võõbatud kõhul ja hetk hiljem on põgenikeks meie ees seisvad etendajad, kelle näod nõretavad veest, nagu oleksid nad äsja rannale ujunud.

Seinal näidatakse videot eestikeelsetest uudistest, mis teatab, et meie territoriaalvetest on leitud paat põgenikega. Ükskõik kui tillukesed on lavastuses kasutusel olevad inimkujud, on nad tegelikult igas stseenis päris inimesed. Iga päev lahkub keegi oma kodukohast uut kodu otsima, iga päev ronib keegi üle riigipiiri ja iga päev upub keegi merel. Geograafilise striptiisi vormis lugu, mida me laval näeme, toimub pidevalt meie ümber.

Valge põrandaga väike mänguala näeb aina enam välja nagu segi lastetuba. Sellest hoolimata jätkatakse pisitegelaste rännakut mööda inimkeha. Taipan, kui detailse lavastusega on tegemist – publiku pilgud kinnituvad terve etenduse vaid paari sentimeetri suurustele tegelastele. Kuna pisi-inimesed seiklevad mööda ebatavalisi pindu, on nende liikumisi põnev jälgida. Väikse helikopteri lend kastevihmas ja taskulambi valgusvihus on sama ohtlik ja dramaatiline kui tõeline päästeoperatsioon. Kõik stseenid on hästi läbi mõeldud, muusika- ja valguskujundus toetavad tegevust täielikult. Lugu väljarändamisest on harva humoorikas, isegi, kui jutustajateks on väljamõeldud keeles lobisevad mininukukesed. Üks põgenik jõuab loo lõpus Eesti piiri äärde. Seni nähtamatust maast saab tema uus kodu.

Ishmael Falke ja Sandrina Lindgren on loonud tervikliku ja ainulaadse lavastuse, mis kasutab inimese keha lavana. Pisitegelaste rännud üle põlvede ja selgroogude panid kaasa elama nii mängu- kui ka päris põgenike lugudele.

Toimetaja: Valner Valme



Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: