Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi ({{commentsTotal}})

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

Juba pool aastat tagasi sattus alles töös olev film vene troonipärija, tulevase keisri Nikolai Teise ja balleriin Matilda Kšesinskaja armusuhetest prokuratuuri ja uurimiskomitee huviorbiiti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Duumasaadik Natalja Poklonskaja, endine Kimmi prokurör, on veendunud, et film solvab usulisi tundeid. On ju Nikolai Teine Vene õigeusukiriku poolt kanoniseeritud kui pühak oma märtrisurma pärast. Ja kas pühakul võib olla intriig balleriinaga? "Aktuaalsele kaameral" ei õnnestunud Natalja Poklonskajalt kommentaarie saada, kuid ajakirjanduses ja oma blogis on ta öelnud järgmist.

"Pole mõtet seletada filmi autoritele, miks ei tohi irvitada kristlike pühakute üle, solvata nimesid, mida õigeusklikud austavad. Filmi autorid teevad seda teadlikult ja mitte tasuta," ütles Poklonskaja.

Kaitsmaks oma tööd duumasadiku, prokuratuuri ja uurimiskomitee eest, pöördusid filmi autorid ekspertide poole - las targad inimesed otsustavad, kas film on usulisi tundeid solvav või mitte.

"Eksperdid ütlesid, et film ei sisalda sündsusetuid tegusid, žeste või sõnu, mis oleks pööratud vaatajatele või filmi kangelastele, näiteks Nikolai Teisele. Persoonide "Nikolai" ja "Matilda" romantilise kohtumise episood sisaldab erootilisi elemente, aga ei sisalda pornograafiat.
Film ei solva mitte mingeid tundeid, ei diskrimineeri kedagi, ei propageeri pornograafiat, vägivalda, julmust ja ei satu mitte ühegi kriminaalkoodeksi paragrahvi alla," rääkis advokaat Konstantsin Dobrõnin.

Paradoks on aga selles, et duumasaadik Poklonskaja ei taha filmi isegi mitte näha, kuigi talle saadeti mitu kutset.

"Ma kutsun lugupeetud saadikut üles looma oma kujutlust filmist - nii nagu seda tegid mõned inimesed. Neist said filmi truud fännid - selle sõna heas tähenduses," lausus "Karo prokat" kompanii direktor Aleksei Rjazantsev.

Saadik aga ei taha jumalavallatut filmi vaadata, öeldes, et nii-nimetatud kinnisel seansil filmi vaadanud usklikke ei lasta õigeusu kloostrites ja kirikutes kuus kuud armulauale, sest Kirik tunnistas selle filmi Pühale Vaimu teotamiseks.

Film ise on praegu juba lõppfaasis. "Kinnitame veelkord, et oktoobris toimub esilinastus Maria teatris Peterburis. Siis tuleb teine linastus Moskvas ja 26. oktoobril, nagu treileris on kirjutatud, läheb film levisse. Ja ma loodan, et seda näidatakse paljudes kinodes," ütles filmi režissöör Aleksei Utšitel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: