ERR jälgis Moskvas skandaalse filmi "Matilda" teed vaatajateni ({{commentsTotal}})

Käesoleval nädalal jõudis ka Eesti kinodesse Vene režissööri Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Vene keisri Nikolai II ja priimabaleriini armusuhtest. Filmi vastu astusid õigeusklikud aktivistid, kelle hinnangul solvab film nende tundeid. ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev jälgis uudistesaates "Aktuaalne kaamera. Nädal" filmi teed vaatajani.

Kui Aleksei Utšitel alustas kolm aastat tagasi tööd oma filmiga "Matilda", siis ilmselt ei kujutanud ta ette, millise protestikampaania tema film esile kutsub. Eelmise aasta novembris, kui kinolinadel esilinastus "Matilda" esimene reklaamitreiler, süüdistas õigeusklik avalikkus filmiloojaid jumalateotamises ja usklike inimeste tunnete solvamises. Nende väitel ei ole tegemist pelgalt viimase keisri, vaid pühakuga.

"Probleem on selles, et film valetab. Ei ole ühtegi tõendit, et troonipärijal Nikolai Aleksandrovitšil ja baleriin Kšesinskajal oleks olnud intiimsuhe. Vaadake, kui troonipärija oleks tõesti sellise patu teinud, siis ei oleks ta saanud tsaar olla. Ta oleks tulnud siis armulauast eemaldada," rääkis Vene õigeusu kiriku ülempreester Vsevolod Tšaplin.

Vene õigeusu kirik kanoniseeris Nikolai II 2000. aastal, kuid tegi ka olulise märkuse.

"Ametlikus määruses on öeldud, et tema tsaaristaatusel ei ole siin tähtsust. Et tema elul tsaarina ei ole mingit põhjust kanoniseerimiseks. Aga pärast troonist loobumist elas ta väga tagasihoidlikult, koos oma perega. Ta tapeti ülekohtuselt koos oma perega ja seda me austamegi. Aga see ei huvita kedagi. Ja sellepärastki need, kes teda tõsiselt austavad, austavad just tsaar-märtrit, kes lunastas oma verega Venemaa," kommenteeris filoloog ja piibliuurija Andrei Desnitski.

Filmitegijaid peavad viimase keisri austajad nüüd mõrvarite kaaslasteks. Ja selle vaenlase vastu võitlemiseks sobivad kõik vahendid. Augustis panid siiani teadmata äärmuslased põlema Jekaterinburgis kino, kus oli "Matilda" plakat. Nädal aega hiljem püüti samamoodi põletada filmi advokaadi autot.

Filmivastase kampaania liidriks sai endine Krimmi prokurör, nüüdne riigiduuma saadik Natalja Poklonskaja. Filmi ekraanile jõudmise takistamiseks saatis ta üle neljakümne päringu peaprokuratuurile.

Kui aga film sai kultuuriministeeriumi loa, pöördus Poklonskaja isiklikult peaprokuröri poole. "Pöördun teie poole isiklikult kümnete tuhandete Vene kodanike nimel. Reageerige, et luba filmi avalikustamiseks tühistataks ja film tunnistataks provokatsiooniliseks ja ekstremistlikuks materjaliks," ütles ta oma avalduses.

Võim aga filmi ära ei keelanud. Ja õigeusklikud konservatiivid teavad enda sõnul, miks.

"Tsaari on kujutatud nagu tänapäevast Vene eliidi tüüpilist esindajat. Teda on näidatud "omana". Ühest küljest poliitiline tegija. Teisalt aga väike liiderlik inimene, primitiivse mõtlemise ja käitumisega. Kardan, et mõned meie võimuesindajad tundsid temas ära kedagi väga sarnast ja ütlesid: "See on normaalne ju, seda tuleb näidata! See ongi meie poiss, samasugune nagu meiegi!" selgitas ülempreester Tšaplin.

Kogu debatt filmi üle piirdus suuresti sellega, kas tulevane pühak oli baleriiniga intiimsuhtes või mitte.

"Nikolai II kroonimine oli. Tsaarirongi katastroof oli. Armastuslugu oli. Sellepärast on peamised episoodid filmis õiged. Kõik, mis puudutab detaile, selle kohta ei saa ükski ajaloolane öelda, kas see toimus või mitte. Muidugi, filmis on olemas ka fantaasia," tunnistas režissöör Utšitel.

"Ma lugesin Kšesinskaja päevikut. Otseselt ta sellest ei kirjuta. Aga see, et nende isikutega oli seotud sõnapaar "romantilised suhted", teine küsimus, mida see väljend tähendab, see oli küll," rääkis fondi "Ajaloomälu" uurimisprogrammi direktor Vladimir Simindei.

Teine küsimus, kas sellised pühaku ja tantsija romantilised suhted võivad kellegi usklikke tundeid solvata?

"On kanoniseeritud pühak. See film räägib ajast, kui ta oli noor ja tal oli armastatud naine. Siis ta abiellus teisega ja nagu me teame ajaloost, oli talle truu, oli ka suurepärane pereisa. Mis siin erilist on? See on tavaline lugu elust, mis ei ütle tema kohta midagi halba," rõhutas filoloog ja piibliuurija Desnitski.

Filmi esilinastus toimus ilma provokatsioonideta, kuid peaosatäitjad, saksa näitleja Lars Eidinger ja tema poola kolleeg Mihhalina Olšanska, Venemaale siiski ei tulnud.

"Selleni viisid need protestid. Normaalsed inimesed, kes peavad Venemaast lugu, kardavad siia tulla," rõhutas režissöör Utšitel.

Kuigi film jõudis kinodesse, plaanib rahvasaadik Poklonskaja siiski jätkata oma võitlust "Venemaa ja õigeusu vaenlaste" vastu. "Meie armastus kodumaa vastu ja meie usk annavad meile jõu, mida ei sa võrrelda mingi "Matilda" ega ka Utšiteliga," teatas ta.

Kuidas skandaal filmi ümber on mõjunud filmi saatusele, võib näha näiteks Moskva suurimate kinode hulka kuuluva puhul - Oktoober Multipleks näitab küll "Matildat", aga ei julge filmi reklaame välja panna.

Esimese kahe päevaga kogus film ligi miljon eurot. Samas oli filmi eelarve üle 22 miljoni.

Toimetaja: Laur Viirand



Juku-Kalle Raid

Halvad read. Halearmas Juku-Kalle Raid

ERR kultuuriportaal ja Rahva Raamatu koostöös toimub sari Halvad Read, kus Eesti kirjanikud loevad Viru Keskuse Rahva Raamatus avalikult ette katkeid enda kohta meedias, sotsiaalmeedias, kommentaariumites ja foorumites öeldud halbadest asjadest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: