Möödunud hooaeg tõi Estoniale üle 190 000 teatrikülastuse ({{commentsTotal}})

Muusikali
Muusikali "Viiuldaja katusel" proov. Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Äsja lõppenud 111. hooajal kogus Rahvusooper Estonia 192 161 külastust. Kokku anti 408 etendust ja kontserti. Kõige rohkem vaatajaid kogusid "Viiuldaja katusel" ja "Karlsson katuselt", mõlemad üle 12 000.

Kõige populaarsemad ooperid olid "Figaro pulm" ja "Lendav hollandlane" ning ballettidest tõid täissaalid "Luikede järv", "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" ning "Pähklipureja".

Lisaks Tallinnale andis rahvusooper etendusi Pärnus, Jõhvis, Tartus, Paides, Viljandis, Sillamäel ja Rakveres ning korraldas nädalase festivali "Narva täis muusikat". Üle aastakümnete esineti Moskvas ja külakosti viidi ka MustonenFestile Tel Avivis. Rahvusooperi noorteprojektd laiendasid geograafiat: ooperit ja balletti tutvustati mitmel pool maakondades Narvast Hiiumaani.

Uut hooaega alustab rahvusooper 15. augustil suvemuusikali "Viiuldaja katusel" etendustega. Põhihooaja esimeseks etenduseks on ballett "Giselle" 8. septembril. Sinna vahele mahub veel 2. ja 3. septembril toimuv traditsiooniline teatrilaat.

 

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
"Unistajad"

Kaja Kann: miks peegel kella ei näita?

2.–4. XI 2017 toimus Tallinnas viies Eesti etenduskunstide showcase draamamaa.weekend, mis on suunatud välismaistele teatriprofessionaalidele, festivalikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Festivali organiseerib Eesti Teatri Agentuur koostöös osalevate teatritega.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: