"Mässav mood" parandab maailma ({{commentsTotal}})

"Story of Afterlife" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Ökomässu festival kulmineerub "Mässava moe" etendusega Balti jaama ootepaviljonis 23. septembril.

Laupäeva õhtul esitavad oma loomet ääretult erinevad julged autorid, kelle inspiratsiooniks on oma loominguga maailma parandada. "Näitame, et rõivastega saab vähendada raiskavat tarbimist ning toome vaatajani nii radikaalid kui ka pehmema taaskasutuse ja aeglase moe," on etenduse produtsent Karin Paulus uhke. "Tutvustame jääkideta disaini, unisex riideid ja ehteid, aga ka loosung-kostüüme. Olen väga õnnelik, et meie etenduse mõtestatud lavastuse loob poeet ja koreograaf Sveta Grigorjeva, kelle unikaalne alterego Carmina Trash ise üles astub."

Muusikaliselt saadab loomingu esitamist Allan Vainola, kelle bändi Sõpruse Puiestee kontserdiga ka õhtu jätkub.

Üles astuvad Sandra Kossorotova, kelle kollektsiooni "Plaza: Moeaktivism reaktsioonina ületarbimisele" loosung-rõivad juhivad tähelepanu sellele, et paljud kehakatted valmivad ohtlike töötingimustega paikades lapstööjõu abil. Teosed on pühendatud üle 1000 vabrikutöötaja surma kaasa toonud hoone kokkuvarisemisele Bangladeshis.

Poeetiliselt tähenduslik on aga Kaari Reimandi veetav uudisbränd "Story of Afterlife", mis koondab vanadest kampsunitest tehtud kudumeid, tehes iga eseme unikaalseks. "Kollektsioon "Exposé" on inspireeritud sidemest, mis tekib naise ja kantava rõiva vahel – kuidas kantav riideese loob piiri välismaailma ja intiimse sfääri vahele; kuidas kapiukse avamine võib ühtaegu kanda tagasi nii melanhoolsetesse mälestustesse kui ka olla esimeseks sammuks uute seikluste suunal; kuidas rõivastel on eriline võime panna naist end tundma õrna, sensuaalse või hoopiski vaprana," leidis autor. "Kollektsiooni sooviks on julgustada naisi kasutama rõivaste maagiat näitamaks maailmale endas peituvat ilu. Bränd soovib julgustada naisi kaasa mõtlema, kuidas nad ennast kantavas rõivas tunnevad ning tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid."

Kaja Mäeranna ja Iiri Hermaküla brändi "artiSt" kollektsiooni "Haldjamets" kleidid ja kardiganid on naiselikud, tütarlapselikud, müstilised, romantilised, sensuaalsed, vanaaegsed, segatud tänapäevasega, aga teadlikult mitte modernsed. Materjalidest eelistatakse siidi, peenvillast, puuvillast, batisti, kašmiiri, meriinovillast.

Kalle Aasamäe "Kalle HT" jätkab jätkusuutliku disainilahenduste pakkumisega. "Jaapan on kaugel, Eesti on kaugemal veel" koondab nii meestele kui ka naistele sobivaid mitmel viisil kantavaid rõivaid. Jakid, püksid ning sviitrid on valminud kehasõbralikest materjalidest ning esindavad ülimalt meisterlikku õmblusviisi.

Esitlusele tuleb ka ehtekunst. Urmas-Ott on kahest ehtekunstnikust  - Hans-Otto Ojastest ja Urmas Lüüsist koosnev rühmitus, mis on teinud mitmeid intrigeerivaid manifesti laadis näitusi ja põnevaid installatsioone, osutades nii eetikale kui ka apokalüptilistele meeleoludele. Nad on pakkunud ellujäämise varustusena toimivaid ehteid, kus on kasutanud seemneid, meditsiinilisi abivahendeid ja tulekivi ning ka vanametalli ja prügiks peetavat. Nüüd jätkavad nad üheskoos furoori tekitanud metsseakontidest ehete teemaga ehk kuidas ajalooliselt on olnud komme kasutada ära liha kõrval ka tapetud loomadest ülejäänud nahk ja luud, ning avades, et erinevalt verisena näivatest kontidest on näiteks kulla kasutus seotud veeraiskamise, mürgiste jäätmete ning kuritegelike süsteemidega.  Tutvustamisele tulev "Vegan Nightmare"  koondab nii luust ehteid kui ka installatiivset kunsti.

Lisaks esitleb Urmas Lüüs avalikkusele Nõukogude ajast pärit Norma märkidest tehtud uniseksuaalseid prosse "Norma Reloaded". Lüüsi varasematest töödest on armastatuimad Lasnamäelt leitud emailnõudest valminud südamekujulised prossid "Sügisball".

Marta Moorats on juurutanud nii praktiku kui ka õppejõuna selliste lõigete konstrueerimist, mille puhul materjalijääke ei tekigi. Tema "Marta Cycles" koondab Eesti rõivatootjate tootmisjääkidest tehtud lahendusi. "Zero-waste ehk jääkideta disain tegeleb jäätmete nullini viimisega. Tegemist ei ole avangardse kunstiprojektiga, vaid võimalusega elimineerida igal aastal miljonite tonnide viisi prügi. Rõivatööstuse töötajate väitel satub 15-20 protsenti kangast otse prügimäele, sest see on odavam, kui nende ümber töötlemine. Mina lähenen zero-waste tehnikale kui puslemängule, integreerides kõik juurdelõikusel tekkinud detailid tootesse," rääkis Moorats. Ainult ühe materjali kasutamine võimaldab toote eluea lõppedes seda võimalikult lihtsalt ümber töödelda ning  kollektsioon on hooajatu, one size ehk üks suurus sobib kõigile ning väldib liigsete varude ettetootmist.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: