Andero Uusberg rääkis, et emotsiooni saab tõlgendada kui vastust olulisele olukorrale. "Esiteks lähtub emotsioon olukorrast ja selle tõlgendusest – kuidas mingisugune situatsioon või asjade käik paistab selle suhtes, mis on minu jaoks oluline. Kas ta on hea või halb, on ta midagi sellist, mida ma saan muuta, on tema mõju pika- või lühiajaline, olen ma kuidagi ise selles süüdi või on see väljastpoolt tekkinud? Ilmselt on need olukorra aspektid inimesele ja meie eellastele evolutsioonis suhteliselt tähtsad olnud sellest vaatenurgast, kuidas me edasi peaks käituma. Kui olukord on halb ja ma olen ise selles süüdi, siis ma võiksin korraks peatuda, järele mõelda ja teha korrektiive. Tundub, et kui me tunneme süüd, siis see on selline kogu organismi kätkev vastus olukorrale. Kui olukord on halb ja ma pole ise süüdi, siis võib-olla mul tasub olla hoopis vihane," selgitas ta.

Uusbergi sõnul on teine oluline pool emotsioonide juures see, milliseid muutusi see inimeses ja tema organismis esile kutsub. Emotsiooniga kaasnevad tahtega seotud muutused, füüsilised reaktsioonid, mis hõlmavad ka emotsioonide väljendamist, kui mõjud meie mõtlemisele: "Me teame, et emotsioon suunab tähelepanu emotsiooni seisukohalt olulisele informatsioonile ja mõjutab isegi seda, kuidas me sel hetkel mõtleme ja toimetame."

Emotsioonidest juhindumine ei ole igas olukorras õige, aga need ei ole ka kontrollimatud. "Me võrdleme olukorda alati oma eesmärkidega, meil on mingid väärtused, mida me tähtsaks peame ja parasjagu taga ajame. Aga võib juhtuda, et kõik eesmärgid ei anna selle konkreetse olukorra seisukohalt sama vastust. Näiteks kui ma kõnelen avalikkuse ees, on mul üks eesmärk vältida endast lolli mulje jätmist ja kui ma näen enda ees sadat inimest, siis kindlasti tekib tahtmine jalga lasta ja vältida seda olukorda, kus ma jätan rumala mulje. Aga loomulikult on mul ka teisi eemärke. Ma olen tulnud siia mõtet jagama ja oma ideid selgeks tegema. Nüüd tekib see olukord, et minus kerkiv ärevus reageerib sellele esmasele eesmärgile, aga see ei ole minu eesmärkide täielik nimekiri ja sealt tekib tarvidus emotsioone reguleerida. See on põhiline teema, millega me Stanfordi laboris tegeleme. Tundub tõesti, et emotsioonide reguleerimine on inimese ajus loomulik klots – eesmärgid on sageli vastukäivad ja optimaalse süsteemi arhitektuuri seisukohalt on mõistlik, et on mingisugune kiirreageerimisüksus nagu emotsioon ja siis on olemas teised mehhanismid, mis sellega toime tulevad. Emotsioon ei ole kontrollimatu, aga tundub, et aju või psüühika arhitektuuri ei ole ka hierarhiat sisse kirjutatud, et alati see regulatiivne pool peaks peale jääma. On olukordi, kus ta ei jää peale ja on inimesi, kes kohtavad selliseid olukordi sagedamini," rääkis ta.

Uusberg arutles ka selle üle, miks võib tunduda, et tänapäeval on psühholoogilisi probleeme rohkem. Üks põhjus võib olla see, et neid osatakse lihtsalt paremini ära tunda: "Psüühiliste häirete diagnoosid lähevad mõnikord vale sildi alla. Näiteks meeste puhul ei klassifitseerita sageli depressiooni ja ärevushäireid nendena, vaid ta jõuab meditsiinisüsteemi alkoholiprobleemiga. Me lihtsalt õpime neid õige sildi alla panema." Samas ei saa välistada, et probleeme esinebki enam, kuna me kogeme teatud emotsioone rohkem kui varem ja need tekitavad meie psüühikas teatud mustreid, mis võivad viia häireteni. "Üks näide võiks olla see, et me veedame üha rohkem aega sotsiaalmeedias. Need põhjused, miks me seal oleme, on loomulikud – inimese jaoks on läbi aegade olnud hästi tähtis, kuhu ta positsioneerub teiste inimeste suhtes, kes on meie sõbrad ja kes on meie vaenlased jne. Üks selline funktsioon, mida teised meie elus täidavad, on võrdlus või mõõdupuu funktsioon ja kui nüüd igaüks jätab sotsiaalmeedias endast võimalikult parima mulje, siis ilmselt tekib seal mingi virtuaalne reaalsus, mis ei vasta tegelikkusele ja on kuidagi parem kui tegelikkus," tõi ta näite.

Emotsioonidele rõhumine on sageli levinud võte ka avalikus debatis, kuid sellesse peaks suhtuma ettevaatlikkusega: "Kui emotsioon ja apellatsioon ei lange kokku seisukohaga, mida sa suudad tõestada, on see pigem demagoogia, mis ei pälvi moraalset heakskiitu ja ma usun, et avalikus ühiskondlikus debatis on emotsioonil küll oma koht, aga ta on selline üsna võimas tööriist, mida tuleb kasutada vastutustundlikult."

Selleks, et ennast selliste mõjutamisvahendite eest lähenevate valimiste eel kaitsta, tuleks kõigepealt teadvustada, et sind püütakse mõjutada. "Kui inimene teadvustab, et tegemist on katsega teda mõjutada, siis mingi sild läheb üles ja sellist inimest on palju raskem mõjutada ja see võiks nii poliitilise kui kaubandusliku sihtmärgi hügieenirepertuaari kuuluda. Me oleme paratamatult sihtmärgid erinevatele huvidele ja minu vaikimisi olek on alati küsida, miks see inimene mulle seda praegu räägib ja see peaks lülitama käima üsna loomuliku ning kõigile inimestele kättesaadava kaitsemehhanismi," rääkis Uusberg.