Peeter Laurits kirjeldab metsa digitaalsetele jänestele ({{commentsTotal}})

Peeter Laurits.
Peeter Laurits. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Peeter Laurits avab 20. oktoobril Tallinnas Vaal galeriis kuraatornäituse
„SURNU SUUSAD. Kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele“.

Näitus kõnetab praegu kõikjal aktuaalset teemat – kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele – orkestreerituna 20 kunstniku kaasabil. Valitud kunstnikud moodustavad võrgustiku, risoomse välja, kus kõik osalised on väga erinevad – nad töötavad eri väljendusvahenditega, on eri vanuses ja vastandlike elukogemustega. Kõik tegelevad metsa maagiliste aspektidega, aga teevad seda igaüks omal moel. Peaaegu kõik tööd on valminud spetsiaalselt selleks näituseks.

Näituse saatetekst ütleb:
On terve rida asju, mis käivad üksikule inimesele üle jõu või üle mõistuse.
On asju, mis ei mahu inimese vaatevälja – neile lähenemiseks tuleb väga kaugele taganeda.
Või hoopis pugeda küülikuurgu ja tekitada lisadimensioon.
Visata kolmemõõtmelist ruumi vindiga läbi ajahangede.
Siduda meel sõlmest lahti.
Astuda enesest mööda, välja ja kõrvale.
Risoomne resonants on lisadimensiooni käivitamiseks täiesti kohane võte.
Tulemuseks multimodaalne mitmiktaju ergutav näitus.

Peeter Laurits (1962) elab ja loob Eestis ning on rikastanud fotograafilisi väljendusvahendeid ning avardanud foto rolli Eesti kultuuriruumis. Lauritsa loometegevuse geograafiline ulatus on lai – London, New York, Chiang Mai. Tema töid on omandanud muuseumid ja erakollektsioonäärid Eestis, Skandinaavias, Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas. Kuraatornäitus Vaal galeriis haakub Peeter Lauritsa Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessuuri loengusarjaga “Metsik esteetika ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele”.

Näitusest võtavad osa:
Jaanika Arum ja Herkki E Merila
Toomas Kalve
Madis Katz
Meelis Kihulane
Laurentsius
Peeter Laurits
Edward von Lõngus
Arne Maasik
Epp Margna
Kadri Mälk
Maris Männik ja Martin Rästa
Valdur Ohakas
Norman Orro
Darja Popolitova
Kristel Saan
Uku Sepsivart
Maria-Kristiina Ulas
Taavi Varm

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: