Vali Baltikumi parim noor kunstnik ({{commentsTotal}})

Eelmisel aastal pälvis žüriipreemia Juhan Soomets.
Eelmisel aastal pälvis žüriipreemia Juhan Soomets. Autor/allikas: Aivars Liepiņš

79 Eesti, Läti ja Leedu noort kunstnikku võistlevad omavahel Baltikumi noore kunstniku auhinna konkursil. Selgub nii žürii- kui ka publikulemmik.

Avalik hääletus kestab 28. oktoobrini, oma panuse saab anda SIIN.

Konkurss annab ülevaate Baltikumi kunstimaastiku värskematest suundumustest. Traditsioonilisemate tehnikate nagu maal, joonistus, graafika ja skulptuur kõrval on esindatud videod, installatsioonid, performance´id. Lisaks hääletamisvõimalusele leiab teoste juurest info, mis väljendab kunstniku seisukohti ning teoste sünnilugu.

Publiku lemmikule on ette nähtud 500-eurone auhind. Lisaks veebihääletusele valib rahvusvaheline žürii konkursi üldvõitja, kes pälvib rahalise preemia 2000 eurot ja võimaluse osaleda 2018. aastal ArtVilniuse kunstimessil, Tallinn Art Weekil ning luua personaalnäitus Läti rahvuslikus kunstimuuseumis. Mõlemad auhinnad antakse üle auhinnatseremoonial nimetatud muuseumis novembris.

Konkursi korraldab kunstikeskkond NOAR.eu koostöös Läti kaasaegse kunstimuuseumi fondiga (Latvian Museum of Contemporary Art Foundation) ning Eesti, Läti ja Leedu kunstiakadeemiatega.

Sel aastal kuuluvad žüriisse Baltikumi ja rahvusvahelisel kunstimaastikul tegutsevad Milja Liimatainen (Kiasma, FI), Kaspar Vanags (LMoCAF/ABLV Foundation, LV), Aušra Trakšelyte (Vilniuse Kunstiakadeemia, LT), Helena Demakova (LMoCAF/ /Boris and Inara Teterev Foundation, LV), Andris Vitolinš (Läti Kunstiakadeemia, LV), Keiu Krikmann (Eesti Kunstiakadeemia, EE) ning Andra Orn (kunstikeskkond NOAR.eu, EE). 

Toimetaja: Madis Järvekülg



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: