Ingomar Vihmar: teatri juhtimiseks pole ideaalset Exceli tabelit ({{commentsTotal}})

Heigo Teder ja Ingomar Vihmar
Heigo Teder ja Ingomar Vihmar Autor/allikas: Mari Nurk

Ugala teatri vestlussarja „Suitsuruumilood“ külaliseks oli vahetult enne lavastuse „Orpheus allilmas“ peaproovide algust Endla teatri loominguline juht Ingomar Vihmar, kes pärast 15-aastast pausi on taas Viljandis lavastamas.

Ingomar Vihmar ehk sõpradele lihtsalt „inks“ on töötanud kümmekond aastat Ugala teatris näitleja ja lavastajana, olnud mõned aastad vabakutseline lavastaja ja teeninud leiba reklaamifirmas copywriter'ina. Seejärel oli ta kümmekond aastat Eesti Draamateatri palgaline lavastaja ning alates 2015. aastast kannab ta ametinimetust Endla teatri loominguline juht.

Lavastuste nimekiri on Vihmaril pikk ja kirev: alustades mustlaste muinasjuttudest, põigates hip-hopi radadele lavastuses „Küpressimägi“, toonud lavale täpselt 200 korda täissaalidele mängitud publikulemmiku „Täismäng“, olnud Briti näitekirjanduse in-yer-face-žanri maaletooja Eestis (Ravenhilli kõmulised lavalood), pälvinud Ants Lauteri nimelise preemia ning olnud oma positiivse ja muretu ellu- ja töössesuhtumisega „oma säga“ kõikides Eesti teatrites.

Vihmar tunnistab, et kui otsida ühisnimetajat lavastustes ja näitlejatöödes läbi mitme aastakümne, siis tema süsteemiks on süsteemi puudumine. Järjest enam liigub ta eemale lavastuslikest trikkidest ja usaldab eelkõige näitlejat, kellega üheskoos alustada proovides otsinguid ning anda lavastuse alustekstile uus ja kordumatu tähendus. Kui näitleja läheneb materjali tõlgendamisele läbi iseenda ning selle kaudu saavutatakse ausus ja siirus, siis see on Vihmarile märk kohalejõudmisest ja rahulolust, et protsess õnnestus.

Vihmar soovitab teatri tegemist võtta lihtsalt ja kergelt. Ta võrdleb teatris töötamist lasteaiaga: kõigepealt saad sa tuttavaks uute kaaslastega, siis hakkate koos mängima ja kui hästi läheb, siis leiate armastuse, mis kestab elu lõpuni.

Samalaadset lähenemist nagu lavastuse loomisel püüab Vihmar harrastada ka oma igapäevatöös Pärnu Endla teatri loomingulise juhina – alustades teadmatusest ja suundudes teadmatusse. Seejuures nentides, et ega ta ei teagi, kuhu ta lõpuks välja tahab jõuda, sest nagu lavateose loomine, on ka teatri juhtimine kordumatu ja intiimne protsess, mis areneb üksnes jäägitus ja üksteist usaldavas koostöös kõigi Endla teatri töötajatega.

Küsimusele, kas riigiteatrit tõesti nii juhtida saab, vastas Vihmar muiates: „Kas on olemas ideaalset Exceli tabelit, et nüüd tuleb repertuaariteatris võtta see ja too lavastus mängukavva, sest siis tuleb meil raudselt saali tuhandeid inimesi, näitlejad arenevad meeletult ja kevadel nopime aga teatripäeval auhindu?“

Inimese egost, endaks jäämisest ja enese leidmisest, lavakunstikoolist, Soome dramaturgia maaletoomisest, Ravenhillist ja in-yer-face-teatrist ning paljudele üllatuseks Vihmari jäägitust armastusest „tolmuste klassikute“ Ibseni-Williamsi-Strindbergi tekstide vastu, iseendale kirjade kirjutamisest ja paljust muust saab järelkuulata kahetunnisest maratonsaatest all.

„Suitsuruumilood“ on vestlussari, mille raames kutsub Ugala teatri korraldusjuht Heigo Teder endale külla loomeinimesi, et avada kuulajatele avameelsete vestluste käigus teatri telgitaguseid. Kohtumiste omapäraks on see, et kogu jutuajamine võetakse linti ühe võttekorraga ja salvestusele hilisemat toimetamist ei järgne. Dokumentaalne vorm on taotluslik, täpselt nii nagu eluski on tegemist kohtumistega, kus sõnu tagasi ei võeta ja tegusid ilusamaks ei kohandata.

Saatesarja „Suitsuruumilood“ varasematest kohtumistest on kuulajateni jõudnud jutuajamised näitlejatega Peeter Rästas (Rakvere Teater), Gert Raudsep (NO99) ning Ugala teatri loomingulise juhi Ott Aardami ja näitlejate Tanel Ingi, Janek Vadi ja Vallo Kirsiga. 

 

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: