Pärnust saab täna Eesti tantsupealinn ({{commentsTotal}})

Tantsijad
Tantsijad Autor/allikas: Anna Raudkatsi Tantsuselts

4. ja 5. novembril toimuvad Pärnus legendaarse rahvatantsujuhi Ullo Toomi tantsude võistutantsimine ja kontsertetendus "Tantsutark". Pärnu kontserdimajas esitletakse Ullo Toomi vahakuju. 

Üle-eestiliste tantsupidude algataja Ullo Toomi sünnist möödub sellel sügisel 115 aastat. Anna Raudkatsi tantsuselts koos tema õpilase Ilma Adamsoniga korraldavad sel puhul Pärnus võistutantsimise ja kontserdi.

Laupäeval, 4. novembril kell 14.00 algab Pärnus Paikuse spordikeskuses Ullo Toomi tantsude võistutantsimine. Võistlusel osaleb 27 tantsukollektiivi üle Eesti, kokku üle 400 tantsijaga.

Pühapäeval, 5. novembril kell 17.00 saab Pärnu kontserdimajas kaasa elada kontserdietendusele "Tantsutark", kus astuvad üles tantsuansamblid ja kollektiivid tervest Eestist, muusikud, koorid ja noored näitlejad Pärnust.

"Eesti tantsurahvas tahab mälestust tantsutargast Ullo Toomist elavana hoida – seepärast koguneme 4. novembril Pärnusse, et koos tantsu lüüa," ütles tantsupedagoog Roland Landing. "Täname kõiki, kes meid võistutantsimise ja suure kontsertetenduse teoks saamisel abistavad," lisas Landing.   

5. novembri kontserdietendusel "Tantsutark" esinevad tantsuansamblid Sõprus, Kuljus, Leigarid, Tantsutallad, Anna Raudkatsi tantsuselts, RTJ, Taidelaid, Kohvilähkrid, Viljandi gümnaasiumi segarühm Hebe, RU-LE-ME.

Etenduse sees esinevad eelmisel päeval Ullo Toomi tantsude võistutantsimise võitnud tantsukollektiivid. 

Kaasa teevad Pärnu kammerkoor ja segakoor Endla. Lisaks löövad kaasa Endla noortestuudio näitlejad, Julius Koppel ja sõbrad.

Tantsupeomuuseumi eestvedamisel on valminud Ullo Toomi vahakuju, mida esitletakse Pärnu Kontserdimajas 5. novembril.

Toimetaja: Rutt Ernits



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: