Margus Mikomägi koondas kaante vahele Eesti teatri suured näitlejannad ({{commentsTotal}})

Teatrikriitik Margus Mikomägi pani ühiste kaante vahele oma intervjuud suurte eesti näitlejannadega. Raamatut "Kaksteist armastavat naist" esitleti eile Raplas, kohal olid ka raamatu kangelannad Ita Ever ja Mari Lill.

Raamatu "Kaksteist armastavat naist" kaante vahel on Ita Ever, Klaudia Tiitsmaa, Mari Tarand, Anu Lamp, Ülle Ulla, Ülle Kaljuste, Mari Lill, Maarika Vaarik, Julia Aug, Rea Lest, Kersti Kreismann ja Elina Reinold oma avameelsete mõtete ja tunnetega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui ma oleks teadnud, et sellest raamat tuleb ja see jääb järgi, siis ma oleks võib-olla mõelnud ja rääkinud targemat juttu," ütles Mari Lill ja meenutas, et mõne aasta tagune intervjuu-kohtumine Margus Mikomäega oli nagu kokkusaamine vana hea tuttavaga. "Tema küsis ausalt ja vaatas mulle silma, mina rääkisin, nagu ma mõtlen."

Ita Ever on Mikomägile selle raamatu eest väga tänulik. "On väga südamlik ja meeldiv tunne olla nendega näitlejannadega kõrvuti," tõdes Ever ja kinnitas, et see on hingeminev meenutus.

Raamatu autor Margus Mikomägi ütles, et need kaksteist teatrit armastavat naist on ühtede kaante vahel seetõttu, et nendeta polegi võimalik Eesti teatrist rääkida. "Need naised on natuke suuremad kui see kaduv kunst.," sõnas ta ja lisas, et ta soovis nende naiste mõtted jäädvustada. "Ma tahtsin ületada natukene seda ajakirjandusliku vormi ühepäevalisust, ja raamat seda teeb."

"Kaksteist armastavat naist" väljaandja on Sirje Endre kirjastus SE&JS ja selle kujundas Andres Tali.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: