Briti tuntud produtsent uurib Patarei merekindlust võimaliku võttepaigana ({{commentsTotal}})

Sel nädalal käis Tallinnas Patarei merekindlust vaatamas mainekas briti produtsent David Puttnam, et vändata siin osa oma uuest filmist.

Tegemist on märgilise sündmusega juba sellepärast, et Eesti vastu tunneb huvi sedavõrd suure haardega filmitootja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

David Puttnam on maailma filmitööstuse üks mainekamaid nimesid, tema toodetud filmide hulka kuuluvad vangladraama "Midnight Express", Kambodža punarežiimi kuritegudest rääkiv "Killing Fields" ja spordifilm "Chariots of Fire", mis on talle toonud ka Ameerika Filmiakadeemia auhinna.

Tallinnas plaanib Suurbritannia Lordide Koja auliige vändata osa oma uuest projektist, mis räägib Venemaal vangistatud Greenpeace'i aktivistidest.

David Puttnam ütles, et Patarei merekindlus näeb välja ja tundub täpselt sellise kohana, mida ta otsib.

"Vangla on ehitatud 1880. aastal, see on vene ehitusstiiliga vanglahoone, seda on kasutatud tsaariajal teisitimõtlejate kinnipidamiseks, seega ajalooliselt tundub see sobiv,
emotsionaalselt tundub ta sobiv. See on väga oluline, sest kui noored inimesed sellisesse vanglasse viiakse, on see neile väga häiriv," märkis ta.

Produtsendi plaani kohaselt filmitaks Patareis kuus nädalat, võtted on kavandatud järgmise aasta teise poolde. Lõplik otsus vajab veel kokkuleppeid.

"Kui ma saan kõik toimima ning see sobib lavastajale ja osatäitjatele - jah, siin pole küsimustki. Tallinn oleks ideaalne koht, kus töötada," kinnitas ta.

Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepa sõnul oleks tegemist läbimurdega meie filmitööstuses, sest sedavõrd suure kaliibriga filmitootjat pole Eestis veel käinud.

"Tema kogemus on väga muljetavaldav ja see, et ta üldse tunneb huvi Eesti lokatsioonide vastu, see on väga oluline meie jaoks, isegi oluline ei ole niivõrd see, kas ta ise tuleb ja toob mõne projekti Eestisse, vaid see, mis kontaktid tal on. Eks sõna peab ikka ringlusesse minema, et Eestis on võimalik filme teha ja tehakse teatud kvaliteeditasemel neid filme ja ka USA suurstuudiod võiksid nagu midagi toota Eestis," arvas Sepp.

David Puttnam, kes on teinud filme mitmel pool maailmas, sealhulgas ka Pol Pothi režiimi ajal Kambodžas, ütleb, et rahvusvaheliseks filmimaaks saamisel peavad olema täidetud teatud kriteeriumid.

"Kas siia saab tulla kogu varustusega, mida läheb vaja tänapäeva filmitegemisel, kui suur on puuduoleva varustuse rent, kui palju tahavad saada tehnikud, kui palju on siin juba eelnevalt spetsialistiteadmist? Need on küsimused, millele peab valitsus eelnevalt vastuse leidma ja kõige olulisem - kui palju on valitsus nõus sellesse investeerima, et teha Eestist koht, kuhu maailma filmitegijad tahaksid tulla," ütles Puttnam.

Mullu käivitunud tagasimaksefond on üks peamisi põhjuseid, miks Eesti vastu huvi tunda, tõi Edith Sepp välja veel ühe olulise aspekti.

"Oleks ikka väga hea kui meil oleks oma stuudio, et saaks ka sisevõtteid siin teha. Täna me oleme küll Patarei vanglas, kuid kas me kogu selle aja, mis ta tahab siin teha, oleme vanglas sees, on suure küsimärgiga. Kindlasti on filmivõtete jaoks oluline, et see ruum, mida sa haldad, oleks suuremate võimalustega ja seda võimaldab ikka eelkõige filmistuudio, mitte lokatsioon üksi," ütles Sepp.

Lõppeval nädalal sai Interreg-i kahe miljoni euro suuruse toetuse Läti-Eesti-Soome ühisturundusprojekt, mille stuudio tuleb Tallinnasse. Stuudiokompleks peaks avama uksed 2019. aastal.

Toimetaja: Marek Kuul



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: