Loe katkendit: Undinė Radzevičiūtė, "Kalad ja draakonid"
Kirjastus Varrak andis sarjas "Moodne aeg" välja kirjanik Undinė Radzevičiūtė romaani "Kalad ja draakonid". Avaldame teosest lühikese katkendi.
Katkend:
"Võib-olla te soovite veel, et ma vastaksin küsimusele, miks ma pidasin kahe tuhande esimese aasta lõpus Messengeris erootilistel teemadel kirjavahetust? Malta kirjanikuga," küsis ekraanil Ema Nora.
"Jah. Miks?" uuris ekraanil ajakirjanik.
Miki keeras teleka hääle tugevamaks, sest Vanaema Amigorena nõudis seda žestide keeles, ja ütles tigedalt:
"Miks-miks? Miks-miks? Miks pole ajakirjanikel muid küsimusi? Ainult see "miks". Mida tahtsid, seda ka tegid tol kahe tuhande esimesel aastal. Kas sa pead nüüd kogu rahva ees põlvili maas, pisarad silmis, vabandust paluma. Ja siis võib-olla veel minema lippu suudlema? Sa ei ole ju president," vihastas ja turtsus Miki.
Mikil oli veel jõudu vihastada, kuid kellelgi ei olnud jõudu kuulata, kõiki huvitas vestlus ekraanil.
"Kas sa tõesti rääkisid Malta kirjanikuga kahe tuhande esimesel aastal Messengeris erootilistel teemadel?" küsis Miki.
"Tal ei olnud üleüldse mingit huumorimeelt, mingit analüütilist mõtlemist," vastas Ema Nora. "Sellepärast polnud millestki muust rääkida."
"Nojah, aga kas kahe tuhande esimene aasta oli millegipoolest eriline?" küsis Vanaema Amigorena. "Ainult selle poolest, et oli ammu," ütles Ema Nora.
"Sa nägid telekas parem välja," ütles Vanaema Amigorena ja selgitas: "Priskem."
Vanaema Amigorena istub televiisori ees, seljas tema noorpõlvest pärit kannikesetikandiga lilla kampsun.
Ta on nii üles löödud, otsekui istuks mitte siinpool, vaid sealpool ekraani. Kuid seda ei tohi talle ütelda.
Vanaema Amigorena on juba kaheksakümne aastane ja talle ei meeldi mitte üldsegi "sealpoolsus".
See-eest meeldib talle väga väljend "visati välja".
Nüüd istub ta oma esindusrõivastes televiisori ees. Kui pole ülearu pidulik hetk, meeldib Vanaema Amigorenale ka mustlasstiil.
"Chanel?" küsis Vanaema Amigorena, osutades Ema Nora mustale kootud jakile ekraanil.
"Peaaegu," vastas Ema Nora.
"Peaaegu Chanel?" küsis Vanaema Amigorena üle.
Väga hea, kui majas on vähemalt üks selline eriline nimi.
Piisab sellestki, et teisi kutsutaks ses kodus kuidagi lihtsamalt.
Kõik arvasid siin kaua aega, et "Amigorena" tähendab – kõikide sõbratar, kuid hiljem, kui hispaania sõnaraamatust järele vaadati, selgus, et amigo-reno tähendab hispaania keeles sõber-isane põhjapõder.1
See on saladus, mis ei tule kunagi niivõrd avalikuks, et Vanaema Amigorena teada saaks.
"Nii et visati välja?" ütles Vanaema Amigorena televiisorile selga keerates ja äsja uksest sisse astunud Šaša poole pöördudes.
" ..."
"Visati välja?" küsis Vanaema Amigorena ja pilgutas vandeseltslaslikult silma. Kuid samal hetkel jäi ta vakka ja pööras näo tagasi televiisori poole.
Kord sõnas Šaša valjusti, et "Amigorena" on ilmselt Ibeeria nimi.
"Kas niisugune keel on olemas?" küsis Miki.
"Oli selline piirkond, kus olid sellised nimed," ütles Šaša.
"Miks sa tahad mind kogu aeg mustata? Gatos2," ütlesVanaema Amigorena ja puhkes nutma.
Vanaema Amigorena oli sündinud Argentinas.
Tema vanemad olid Esimese ilmasõja ajal sinna emigreerunud, ja pärast tulid tagasi.
Temaga käte peal.
Ja tegid väga lollisti.
Argentina ajast on Vanaema Amigorenal vaid mõned hispaaniakeelsed sõnad meeles, kuid ta kasutab neid nagu sõimusõnu.
Vanaema Amigorenale ei meeldi Argentinast rääkida.
See mõjub talle ängistavalt.
Vanemate süü.
"Kuule, aga miks teie vahel side katkes?" küsis Miki reklaamipausi ajal tähelepanelikult Ema Norat silmitsedes.
"Kelle meie vahel?" küsis Ema Nora.
Kahtlane, kas Vanaema Amigorena on kunagi Ibsenit lugenud.
Ta oli Nora-nime kusagilt üles korjanud või maha viksinud.
"Sinu ja Maltalt pärit kirjaniku vahel," sõnas Miki.
"Malta kirjaniku?" küsis Vanaema Amigorena.
"Maltalt pärit," parandas Ema Nora.
"Sa ei pea mulle kordama, ma kuulen väga hästi ja saan kõigest aru," ütles Vanaema Amigorena. "Ma olen väga tark."
"Me kummardame," ütles Ema Nora.
"Kus?" küsis Miki.
"Mõtetes," ütles Ema Nora.
"Millistes," küsis Miki. "Mõtetes?"
"Noh, ma tahtsin saarele põgeneda!"
"Aga tema?"
"Aga tema tahtis saarelt ära põgeneda," vastas Ema Nora.
"Ära ... põgeneda?" uuris Vanaema Amigorena väga huvitatult. Kuid tema küsimusele ei reageerinud keegi.
"Nii et kui te olite kõik välja selgitanud, läksite lahku?" päris Miki.
"Mitte kohe," vastas Ema Nora. "Ma saatsin talle veel kaks jõulukaarti."
"Väga õige tegu," ütles Vanaema Amigorena.
1 Amigorena on Argentinas tavaline naisenimi. – Tõlkija.
2 Kõutsid (hispaania k). Tähendab ka teenijat, jooksupoissi. – Autor.
Toimetaja: Kaspar Viilup