Loe katkendit Kestutis Navakase luulekogust "Kala peeglis" ({{commentsTotal}})

Kestutis Navakas
Kestutis Navakas Autor/allikas: Pressimaterjalid

Aasta viimase Loomingu Raamatukoguna ilmus Leedu luuletaja Kestutis Navakase kogu "Kala peeglis", mille on valinud ja leedu keelest tõlkinud Rein Raud. Avaldame kolm esimest luuletust.

Kȩstutis Navakas on üks tunnustatumaid tänapäeva leedu luuletajaid. Tema kujundlikes, kohati unenäolistes luuletustes loovad omavahel seotud elemendid korduvates peegeldustes üha uusi tähendusi.

Intervjuus tõlkija Rein Rauale ütles autor: "Üritasin oma tekstidesse jätta võimalikult suure tõlgendamisvabaduse, sest sügavad hingepõhjad võivad küll kõigil inimestel olla sarnased, aga nende väline ilmnemisviis on igaühel siiski erinev. Nii et las saabki iga lugeja neist tekstidest aru sedasi, nagu tema hingeline, eluline ja intellektuaalne kogemus võimaldab."

Kolm esimest luuletust:

*

peegel on igal hetkel muutuv

foto millesse iga päev ujud nagu

üks teine kala ehkki kõik kalad on

ühesugused nagu ka vesi peeglis sina

piiratu kaalutu tumm kahemõõtmeline

sina kala kelle hääl ja lõhn jäid

siiapoole klaasi ujud iga päev mööda

sind sisse imavast säravast aknast

sulle tähtsamasse maailma ja selle

akna taga vaid kontuurid vaid vormid

värvid vaid igapäevane püsitus vaid

olemise trellid nagu oleksid kohtu all

kui peegel võtaks sinult kõik mida temas

näed siis mis jääks vist oleksidki sina. sa kala

 

*

saabastes milles pole varbaid ei

säili jäljed. käistes ei ole

käsi. juuksed tõmbavad mõtted sisse –

kõik kammi hammaste vahele. peegel kukub

alati näoga maha. valguskilbid ei peegelda

neisse vaatavaid pimeduskilpe. kuningas

suri puuder näokortsudes. sõnas mets

ei ole ühtegi tähte. tühjaksjoodud veinipeeker

kaotab mõtte ärajoodud vein aga saab selle.

see mida pudeneb mu küünte alt on

naelaotste saepuru. luukere sinus

mu arm juba kakskümmend aastat magab

minu omaga. kakskümmend aastat mida samuti

pole: vaid arv milles ei kortse ei puudrit

 

*

peaks kõik raamatud ümber kirjutama

vahetama sõnade kohad korraldama need

ümber et raamatud muutuksid arusaamatuks

arusaadavad raamatud väsitavad. mõte

et neid võib lugeda vaid ühe korra

on jube. kui sõnad oleksid tehtud

veest siis nad liiguksid kogu aeg ise

paigast paika sulanduksid üksteisesse

mõne aja pärast teed raamatu lahti leiad

juba hoopis teise teksti. nii jääks raamat ellu.

võiksid teda uuesti kogeda. igaüks

kogeks teda teistmoodi. üks raamat oleks palju

raamatuid. kui sõnad läheksid segi kui pilk

neid riivab. nagu vesi kui kaater sõidab

Toimetaja: Kaspar Viilup



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: