Jürgen Rooste. Bukowski bluus (siga kõneleb Bukist) ({{commentsTotal}})

Charles Bukowski portree
Charles Bukowski portree Autor/allikas: Graziano Origa/Wikimedia Commons

Raamatupoodidesse jõudis Charles Bukowski valikkogu "Ikkagi on tore olla Bukowski", mille puhul kirjutas Jürgen Rooste ühe Bukowski teemalise luuletuse.

Tere õhtust, daamed ja härrased!

Nagu näha, ma olen siga ja mul

paluti pidada väike kõne, n-ö loeng

Bukowski elust.

Kesse palus? Ise palusin seakeelil end!

Niisiis: sündind

Heinrich Karl Bukowski – USA poolsakslasest okupandi

ja saksa plika järeltulija,

täiesti arusaadav miks ta alter ego on Henri Chinaski

ja veel arusaadavam, miks ta ise on Charles Bukowski!

kujutage ette, kui me räägiks siin täna

Heinrich Karl Bukowskist!

Oleks teistmoodi, eks.

 

Ta sündist 16. augustil 1920 –

ja suri 9. märtsil 1994,

esimene näitab, et ta oli tähemärgilt lõvi

nagu siinkirjutajaga – see oleks kindlasti

korda läind mõnele ta müstikasegost pruudile,

 

surmadaatum ei näita aga midagi

palju pääle selle,

et ta elas ühe vägeva joodiku kohta ikka kaua!

 

Ta oli kadunud sugupõlve laps:

ta oleks võinud olla Hemingway poeg,

seda ta vaimselt oligi, tal on isegi üks lugu

„Mina ja mu õlu ja kui kõva mees ma olen”,

kus ta Hemingway’ga imaginaarselt poksib.

 

Tal oli raske lapsepõlv: isa peksis rängalt ja

rajult,

teised lapsed kiusasid ta aktsendi ja

vaikse-häbeliku-hädalise olemise pärast

(uskuge või mitte – ka mina põrsana

olin vaikne ja kartlik – isa küll ei peksnud,

lihtsalt jõi, ja ema oli kolekuri ja pragas muga

alati – nii et ma ei teinud enne 18-aastaseks saamist

pea ühtki pahandust, sest ma olin juba ette ära pragatud!),

 

enda sõnutsi oli Bukowskil üldse sitt elu,

et ta sai kõige sitemad töökohad, mis võimalik,

sest tal oli loll ja aus nägu:

see küll ei varasta!

 

Ta väidab, et nii ta kirjanikuks saigi,

isegi sõjaväkke ei kõlvand ta Teise suure sõja lõpul,

psühhide komisjon leidis ta olevat liiga hullu,

26-aastaselt kukkus ta kümneaastasesse joobesse –

sel ajal ta ei kirjutand, sest oli nii pettund

selles kui raske oli avaldada.

 

Ta isegi nöökab natuke neid, kes

20-aastaselt kõik ära avaldavad ja auhindu

saavad ja kirjanike liitu võetakse

nagu mõni siga siin: neil jääb sitt elu elamata:

 

Bukk, ma kinnitan sulle, seda saab ka takkajärgi elada!

 

Edasi võiks ta elu kirjeldada nii et

elas jõi kirjutas esines magatas naisi ja lõpuks suri ära

LA oli päämiselt ta kodupaik –

inglite linnas ongi kuradil mänguruumi!

 

Ta hauakivil seisab:

"Don't Try", "ära püüa!"

 

Sellest on sea endine kallim

modifitseerinud suurepärase

hüüdlause eluks: leba või loobu!

 

Pea-asi, et siga saab päikse või

vähemasti kuuma prožektori valgusvihus

või mõne veel kuumema emise kaisus lebada!

 

See oli loeng Bukowski elust!

Toimetaja: Kaspar Viilup



Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: