Jürgen Rooste. Bukowski bluus (siga kõneleb Bukist) ({{commentsTotal}})

Charles Bukowski portree
Charles Bukowski portree Autor/allikas: Graziano Origa/Wikimedia Commons

Raamatupoodidesse jõudis Charles Bukowski valikkogu "Ikkagi on tore olla Bukowski", mille puhul kirjutas Jürgen Rooste ühe Bukowski teemalise luuletuse.

Tere õhtust, daamed ja härrased!

Nagu näha, ma olen siga ja mul

paluti pidada väike kõne, n-ö loeng

Bukowski elust.

Kesse palus? Ise palusin seakeelil end!

Niisiis: sündind

Heinrich Karl Bukowski – USA poolsakslasest okupandi

ja saksa plika järeltulija,

täiesti arusaadav miks ta alter ego on Henri Chinaski

ja veel arusaadavam, miks ta ise on Charles Bukowski!

kujutage ette, kui me räägiks siin täna

Heinrich Karl Bukowskist!

Oleks teistmoodi, eks.

 

Ta sündist 16. augustil 1920 –

ja suri 9. märtsil 1994,

esimene näitab, et ta oli tähemärgilt lõvi

nagu siinkirjutajaga – see oleks kindlasti

korda läind mõnele ta müstikasegost pruudile,

 

surmadaatum ei näita aga midagi

palju pääle selle,

et ta elas ühe vägeva joodiku kohta ikka kaua!

 

Ta oli kadunud sugupõlve laps:

ta oleks võinud olla Hemingway poeg,

seda ta vaimselt oligi, tal on isegi üks lugu

„Mina ja mu õlu ja kui kõva mees ma olen”,

kus ta Hemingway’ga imaginaarselt poksib.

 

Tal oli raske lapsepõlv: isa peksis rängalt ja

rajult,

teised lapsed kiusasid ta aktsendi ja

vaikse-häbeliku-hädalise olemise pärast

(uskuge või mitte – ka mina põrsana

olin vaikne ja kartlik – isa küll ei peksnud,

lihtsalt jõi, ja ema oli kolekuri ja pragas muga

alati – nii et ma ei teinud enne 18-aastaseks saamist

pea ühtki pahandust, sest ma olin juba ette ära pragatud!),

 

enda sõnutsi oli Bukowskil üldse sitt elu,

et ta sai kõige sitemad töökohad, mis võimalik,

sest tal oli loll ja aus nägu:

see küll ei varasta!

 

Ta väidab, et nii ta kirjanikuks saigi,

isegi sõjaväkke ei kõlvand ta Teise suure sõja lõpul,

psühhide komisjon leidis ta olevat liiga hullu,

26-aastaselt kukkus ta kümneaastasesse joobesse –

sel ajal ta ei kirjutand, sest oli nii pettund

selles kui raske oli avaldada.

 

Ta isegi nöökab natuke neid, kes

20-aastaselt kõik ära avaldavad ja auhindu

saavad ja kirjanike liitu võetakse

nagu mõni siga siin: neil jääb sitt elu elamata:

 

Bukk, ma kinnitan sulle, seda saab ka takkajärgi elada!

 

Edasi võiks ta elu kirjeldada nii et

elas jõi kirjutas esines magatas naisi ja lõpuks suri ära

LA oli päämiselt ta kodupaik –

inglite linnas ongi kuradil mänguruumi!

 

Ta hauakivil seisab:

"Don't Try", "ära püüa!"

 

Sellest on sea endine kallim

modifitseerinud suurepärase

hüüdlause eluks: leba või loobu!

 

Pea-asi, et siga saab päikse või

vähemasti kuuma prožektori valgusvihus

või mõne veel kuumema emise kaisus lebada!

 

See oli loeng Bukowski elust!

Toimetaja: Kaspar Viilup



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: