Jürgen Rooste. Eesti-Soome toru (2) ({{commentsTotal}})

Stenbocki maja värvus Soome 100. sünnipäeva auks Soome lipu värvidesse.
Stenbocki maja värvus Soome 100. sünnipäeva auks Soome lipu värvidesse. Autor/allikas: Aron Urb

Soome 100. sünnipäeva puhul kirjutas Jürgen Rooste mõned temaatilised read.

eestlasi on ikka sinna tõmmand
teisele poole lahte sinna
karuste laante ja graniitkaljunukkide
ja tuhandete järvede ja kodustet karude poole


Lydia Koidula oli armund oma Anttisse
Juhan Liiv oma kallimale Liisile kirjutas
kuidas ihkab minna Soome laulupeole
kuhu ta kunagi ei jõudnud (raha pold)


me esimesed tõelised sotsid-humanistid
Suits ja Tuglas ja muidugi Hella Murrik
too Wuolijoki leidsid pelgupaiga säält
ja tegid oma väikseid imesid mis said suurteks


ja hiljem ...


Elo Viiding läks 1990ndail vahepääl
sinna ära – a see oli natuke ta oma elukulg
ja natuke see et vaatamate mõnede nolkide nostalgiale
oli 1990ndad ja kauboikapitalism Eestis kole asi


minugi hing tänini ihkab sinna ...
tahaks ühe talve veeta üleval
täitsa põhjas omadega sääl
kus pea valgeks ei läegi: need kolm kuud


hämaraega oma hämara hingega kaksi


aga ega see pole olnud nii ühesuunaline midagi
Aino Kallas eksole aga Eino Leino (küll (jooma)tuuril)
tahtis täitsa Eesti ära karata: kirjutas riigivanemale
palvekirja et ta kodanikuks võetaks!


ja noh Saarikoski käis siin purjutamas
isegi me ajaloo koledaimail ajal (punane nagu
ta oli – punane kurat
a põrguandekas)


Mika Keränen tuli Eestisse vutti taguma
a näe jäi päriseks – alul vist armastusest
siis aga armastusest kirjanduse vastu –
on väga vähe Eesti luuletajaid kes


poleks Soomes vähemasti tuuril käind
ja teistpidi on ka: see ongi see tohutu toru
Lönnroti-Kreutzwaldi nimeline suur Kaleva toru
mis laseb läbi väge ja sõnu ja häid-tarku inimesi

 
ja ükspäe me sõidame Hannu Oittineniga sinna
põhjahämarasse korjame Turust ühes Soome Bukowski
Tapani Kinnuneni ja ta Tapjavanamuti
ja Kinnuneni vastandi – härrasmehest poeedi-prosaisti


Joni Pyysalo ja hulga baarikärppaseid ja
luuletüttosid ja tripime boreaalses hämaruses
nagu smugrihipid – all veiklevate virmaliste
ja me runojuna veavad muidugi põhjapõdrad 


Eesti-Soome toru on imeline: seda ei
saa keegi hallata ega kontrollida
ja selle kaudu kulgeb
kõige kangem narkots:


kaasaegne luule!

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: