Arvustus. Naabrinaise kunstinäitus ({{commentsTotal}})

Lilli-Krõõt Repnau näitus.
Lilli-Krõõt Repnau näitus.

Näitus

“Hääle õigus”

Tallinnas Kraamis

21. detsember kell 18 vestlevad kunstnik Lilli-Krõõt Repnau ja muusikaterapeut Alice Pehk esinemishirmust.

Olen uhke, et naabri-Lill on kunstnik. Päris kunstnik, kes Tondi ateljees suure ja raske vanaaegse graafikapressi peal oforte trükib. Näiteks vennalastest Hetist ja Henrist (kellega lobisesin Käsmus Lilka juures öömajal olles), kes vahivad oma moblasid, mis valgustavad nägu nagu vanasti ahjusuu.

Lilli on mitut sorti kunstnik... Õppis graafikat ja animatsiooni ja minu meelest võib ta olla vajadusel ka mustkunstnik. Või multikunstnik. Või videokunstnik. Igatahes tõime paari kuu eest Tartu näituselt kaubikuga ära tema ja veel mitme kunstniku kunsti. Kõige jurakam kunst oli üks vanakraamipoest ostetud pronksist purskkaev, mis ostmise järel oli kunstiks saanud.

Seda mina kaubikust maha tõstma ei hakanud, sest pärast kevadist purjuspäi käeluudelõhkumist olen araks jäänud. Aga Silver tuli keset ööd oma noore naise kõrvalt voodist kohale ja tõstis kunstiteose meie hoovi. Tänan, Silver!

Lilli – Polümeris asuva projektiruumi Kraam residentuuri või ateljee näitusel on söejoonistused, suured. Mõtlesin, kas ta teeb neid põrandal nagu Edgar Valter põlvili. Autoprortreed, kus Lill on eri rollides. Kas inimjalgadega kuusepuu või pisike loomakene või põõsast paistvad silmad. Selge, Lilka vajab eneseavamist ja ei taha samas, et liiga hinge ronitakse, ei taha end liialt eksponeerida, alasti võtta.

Hea kaheksameetrine otse seinale tehtud kriididžungel meenutas mulle Lilli tehtud animatsioonikooli lõputööd, kus Käsmu mets muudkui kasvas ja kahanes, õitses ja närbus, nagu see looduses on. Ka koomiksiraamat näitusel lauakesel räägib Lilli-Krõõda matkadest enese- ja oma kunsti otsinguil ja leidmistest ja suutmisest muutuda.

Võimsad linoolid on taas autoportree metsategelasena (põõsa või puuna) ja hommage Peachesele. Simone teatas ühe laulu lõpus, et ta on Peaches. Ja nüüd on meil lauljanna Peaches, kelle kontserdist Tallinnas Lill lähtus, kes kandis vagiina kujulist mütsi. Mina ei oska öelda, kas see kõik on valulik feministlik karje või mis ta on.

„Lill, need džunglid, mis on tegelikult Eesti metsad, mulle meenutavad need Henri Rousseau troopilisi džungleid ja tekib tunne, et need on nii sul kui Rousseaul risti-rästi hingelise olemise pildistus või lahtiharutamine. Mulle on öeldud, et ma ei mõista kunsti. Loodan, et ei mõista seekordki. Miks sa neid džungleid lõputult joonistad? Sa ütled, et sulle lihtsalt meeldib joont tõmmata, joonistada, aga see ei saa olla kõik. Millestki see sind vabastab. Mille eest sa põgened. (Mulle meenub ka fragment Robert Altmani filmist „Kolm naist“, kus üks neist naistest maalis lõputut džunglit tühja basseini seintele.) Pikk ja segane küsimus, aga sa suudad ju vastata klaarilt?“

Lill: Selles suhtes on sul õigus, et kuigi kodukandi Käsmu metsi tunnen kõige paremini, siis mingit konkreetset kohta ma ei joonista. Minu jaoks on joonistamine esmane väljendusvahend – mõtlemisviis. Kui tahan teada, mis minu või ümbritsevaga parajasti toimub, siis kõige lihtsam on tõmmata paberile või antud juhul seinale paar joont. See on põnev ja lõputu protsess, sest töö algul ei ole ole mul teada, kuhu see välja viib. See on mõnes mõttes niisugune pidev dialoog enda ja maailmaga üldse.

„Su autoportreed on peitepildid. No eks Leonardo Da Vinci kujutas ka end küll Jeesuse, küll naisterahvana. Sina aga hoopis jõulupuu ja metsloomakesena. Millest siuke vahe küll võib tulla?“

Lill: Ka muusikavideotes olen filminud end kuskil looduskeskkonnas, eks mulle on omane end samastada samblikuga või mõne loomakesega. Olla osa loodusest. See on ülimeeldiv tunne, kui enda subjekt lahustub. Selline kerge nähtamatuse tunne.

„9 minutit kestvas videos laulad oma ukuleelemängu saatel Mazzano metsas Itaalias (kus põgenesid metssigade eest, kes su laulu kuulama tulid) ja kahes kohas Soomes. Ma tajun, et kõigis neis su omakirjutatud lauludes kokku on üks sügav sõnum. Kas see sõnum on Jaanile, kes kinkis ühe (või kaks?) nendest ukuleeledest? Vaata, kui KMSil oli ränk kriis, siis ta kippus kangesti ukuleelet mängima ja ma kuulasin. Aga ehk olen siin üle mõelnud?“

Lill: Kindlasti on mu lood isiklikud, aga minu jaoks on oluline pigem leida enda hääl, mitte teha midagi kellegi jaoks. Ma arvan, et teatud tunded ja meeleolud on universaalsed ning oluline on neid jagada. Ja kindlasti meeldib mulle mänguline pool, midagi lisada ja iga lookest luua kui täiesti iseseisvat ja sõltumatut pala. Ma arvan, et kunsti tuleb ikkagi teha endale olulisest. Muide, videotes kasutan juba kolmandat ukuleelet, mille ostsin Helsingi muusikapoest. Ja mul nii hea meel, et tõin pilli ikka sealt metssea lõugade vahelt ära...

***

Loodan, et jätkame Lilkaga minu köögis Nikolai Berdjajevi loominguraamatu ühislugemist. Need on jumalateenistused, mis leiavad aset suvalistel päevadel ja kellaaegadel. Enamasti joob Lill teed ja mina õlut. Berdjajev tundub meile mõlemale paras hull, aga see ei sega meid talle keskendumast. 

 

21.. detsembril toimub näituse lõpetamine & Kraami 5nda hooaja lõpupidu. Saab tantsida ja nautida kõigi Lillli näituse tegemisel inspiratsiooniks olnud autorite muusikat:

Lugege lisaks siit ja siit.

Kraam artist-run space’i tegevust toetab Eesti Kultuurkapital. 

Toimetaja: Valner Valme



Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: