Tiit Aleksejev: eestlast on hakanud huvitama lähiajalugu ({{commentsTotal}})

EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev
EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

29. detsembril võeti Vikerraadios saatejuht Peeter Helme, Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi ja Eesti Teatri Agentuuri dramaturgi Heidi Aadma osalusel kokku lõppenud kirjandusaasta. Tiit Aleksejev tõdes, et nii romaanivõistluse kui üldse ilmunud raamatute põhjal võib öelda, et üha enam tekitab huvi lähiajaloo temaatika.

Aleksejev tõi näitena välja romaanivõistluse võidutöö, Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdani", mis jutustab Peipsi-Vene lugu alates 1944. aastast kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni, samuti Taavi Kanguri põnevusloo "Sünk jää, otsatu põhi", mille tegevus algab 1987. aastaga ning lõpeb 2006. aastal.

"See tendents tõusis tugevalt esile," arvas Aleksejev. Tema kindlate soovituste hulka kuulus veel Mats Traadi "Valge maja". "Traat vaatab nõukaaega märksa helgema pilguga, kui et kiristati ainult hambaid. Nad mõlemad Tarmo Tederiga kerivad ajastu köie lahti. Aega 1960-70 näevad kirjanikud teises võtmes kui ajaloolased, neid detaile on huvitav taas avastada," rääkis ta.

Kirjanike Liidu esimees tunnistas, et ka kaugemast minevikust jutustavaid põnevaid romaane on tänavu ilmunud, näiteks Mehis Tulgi "Foogt. Maa ja taeva mõrsja". "Tundub, et Saaremaal on tublisti pärimust kirjutamiseks,“ hindas ta.

Mõlemad saatekülalised rõõmustasid ka selle üle, et kirjandusteoste mahukus pole kuhugi kadunud ning üle 500-leheküljelisi romaane kirjutatakse ilma, et see grafomaania alla liigituks.

"See, et võitis üle 600-leheküljeline romaan, on märk sellest, mida peetakse kirjanduseks,“ arutles Heidi Aadma. "Maht on stiilivõte. Romaani võlu on teadvustada sõna kui materjali, pikem tekst annab selleks tihedamad võimalused."

Teatritekstidest rääkides lisas ta, et üha enam on lisandumas eestikeelset algupärandit ning tõenäoliselt suureneb see seoses Eesti 100. sünnipäevaga veelgi. "Eesti lavalt võiks kõlada eesti keel ja Eesti lugu," leidis ta.

Meeldivate tendentsidena toodi esile veel raamatute kujunduste ja illustratsioonide täiustumine, mis annab paberil ilmuvale kirjandusele eelise e-raamatute ees. "See on esteetiline nauding," märkis Aleksejev.

Naudingu näitena, ehkki tekstilises mõttes, tõi Aleksejev välja veel Tõnu Õnnepalu äsja ilmunud raamatu "Valede kataloog. Inglise aed". "Teos, mida on nauding lugeda keele pärast, väga heas ja kaunis eesti keeles. Algupärandi keel on nurgakivi," rääkis ta. "See, kuidas Õnnepalu maailma vaatab, on väga köitev. Keeleliselt tõeliselt väljapeetud, rahulik, ajatu pilk ümbritsevale."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: