Tiit Aleksejev: eestlast on hakanud huvitama lähiajalugu

29. detsembril võeti Vikerraadios saatejuht Peeter Helme, Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi ja Eesti Teatri Agentuuri dramaturgi Heidi Aadma osalusel kokku lõppenud kirjandusaasta. Tiit Aleksejev tõdes, et nii romaanivõistluse kui üldse ilmunud raamatute põhjal võib öelda, et üha enam tekitab huvi lähiajaloo temaatika.
Aleksejev tõi näitena välja romaanivõistluse võidutöö, Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdani", mis jutustab Peipsi-Vene lugu alates 1944. aastast kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni, samuti Taavi Kanguri põnevusloo "Sünk jää, otsatu põhi", mille tegevus algab 1987. aastaga ning lõpeb 2006. aastal.
"See tendents tõusis tugevalt esile," arvas Aleksejev. Tema kindlate soovituste hulka kuulus veel Mats Traadi "Valge maja". "Traat vaatab nõukaaega märksa helgema pilguga, kui et kiristati ainult hambaid. Nad mõlemad Tarmo Tederiga kerivad ajastu köie lahti. Aega 1960-70 näevad kirjanikud teises võtmes kui ajaloolased, neid detaile on huvitav taas avastada," rääkis ta.
Kirjanike Liidu esimees tunnistas, et ka kaugemast minevikust jutustavaid põnevaid romaane on tänavu ilmunud, näiteks Mehis Tulgi "Foogt. Maa ja taeva mõrsja". "Tundub, et Saaremaal on tublisti pärimust kirjutamiseks,“ hindas ta.
Mõlemad saatekülalised rõõmustasid ka selle üle, et kirjandusteoste mahukus pole kuhugi kadunud ning üle 500-leheküljelisi romaane kirjutatakse ilma, et see grafomaania alla liigituks.
"See, et võitis üle 600-leheküljeline romaan, on märk sellest, mida peetakse kirjanduseks,“ arutles Heidi Aadma. "Maht on stiilivõte. Romaani võlu on teadvustada sõna kui materjali, pikem tekst annab selleks tihedamad võimalused."
Teatritekstidest rääkides lisas ta, et üha enam on lisandumas eestikeelset algupärandit ning tõenäoliselt suureneb see seoses Eesti 100. sünnipäevaga veelgi. "Eesti lavalt võiks kõlada eesti keel ja Eesti lugu," leidis ta.
Meeldivate tendentsidena toodi esile veel raamatute kujunduste ja illustratsioonide täiustumine, mis annab paberil ilmuvale kirjandusele eelise e-raamatute ees. "See on esteetiline nauding," märkis Aleksejev.
Naudingu näitena, ehkki tekstilises mõttes, tõi Aleksejev välja veel Tõnu Õnnepalu äsja ilmunud raamatu "Valede kataloog. Inglise aed". "Teos, mida on nauding lugeda keele pärast, väga heas ja kaunis eesti keeles. Algupärandi keel on nurgakivi," rääkis ta. "See, kuidas Õnnepalu maailma vaatab, on väga köitev. Keeleliselt tõeliselt väljapeetud, rahulik, ajatu pilk ümbritsevale."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Vikerraadio