Paavo Järvi: kuskil aasta tagasi tundsin, et oskan nüüd dirigeerida ({{commentsTotal}})

55. sünnipäeva tähistav dirigent Paavo Järvi tunnistas, et tundis alles aasta tagasi, et oskab nüüd dirigeerida.

"See tunne tuli kuskil aasta aega tagasi ja ma ei ole päris kindel, et see on õige tunne, sest mõnikord läheb ära see tunne. Ja siis tuleb tagasi mõnikord," tõdes Järvi Klassikaraadio saates "Delta valik. Paavo Järvi 55".

Järvi sõnul on probleem selles, et väga noorena tunnevad dirigendid, et oskavad juhendada. "Sa ei tea veel, et sa ei oska. Väga raske on ühele noorele dirigendile ära seletada, et see on ainult teekonna algus. Alguses oleme väga enesekindlad ja entusiasmi täis, aga dirigeerimisamet on kogemustel põhinev amet," selgitas dirigent.

Ta lisas, et kogemused toovad kõigi eluvaldkondade puhul kasu. "Dirigeerimise juures eriti on tähtis repertuaari tundmine. Kui sa oled mõnd sümfooniat juhatanud viis korda, kümme korda või 15 korda, siis tekib hoopis mingi teine side selle looga. Sa ei saa suurt repertuaari mängida nii palju, et sa saaksid kõiki lugusid 10-15 korda teha," lausus Järvi.

Järvi selgitas, et just selles ongi probleem, et noored dirigendid on väga musikaalsed, aga nad teevad kõike esimest korda. "Terve see asi ära seedida korralikult, mitte ainult pähe õppida noodid, aga ära seedida, mis see tegelikult on. Mõnikord õpid ka vigadest, mis tundus väga hea kontserdil, aga pärast kontserti kuulad, et see ei olnud tegelikult väga hea otsus," tõi Järvi näite.

Järvi rõhutas, et enesekriitika ja võrdlus on dirigeerimisel tähtsal kohal. "Kui sul kogemust pole, pole sul midagi võrrelda," selgitas mees.

Eesti muusika maailmas

Välismaal dirigeerides püüab Järvi alati kavasse Eesti muusikat lisada, sest tekkinud on üldine arusaamine, et Eestis on hea klassikalise muusika traditsioon.

"Minul ei ole raske Eesti muusikat praegu panna kavva, sest inimesed alati ootavad seda. Eesti muusikat alati austatakse, heliloojaid tuntakse ja kui ma lähen külalisdirigendina Inglismaale, Viini, Saksamaale, ükskõik kuhu, alati tahetakse Eesti muusikat. Nad küsivad Tüüri ja Pärti, tutvustan nii palju Kõrvitsat, kui võimalik ja loomulikult klassikuid nagu Tubin," ütles Järvi.

Järvi rõhutas, et praegu on asjad muutunud, sest Nõukogude Liidu perioodil ei tundnud keegi Eesti heliloojaid. "Praegu on väga hea aeg kätte jõudnud, kus meid tuntakse," ütles Järvi.

Toimetaja: Rutt Ernits



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: