Paavo Järvi: kuskil aasta tagasi tundsin, et oskan nüüd dirigeerida ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

55. sünnipäeva tähistav dirigent Paavo Järvi tunnistas, et tundis alles aasta tagasi, et oskab nüüd dirigeerida.

"See tunne tuli kuskil aasta aega tagasi ja ma ei ole päris kindel, et see on õige tunne, sest mõnikord läheb ära see tunne. Ja siis tuleb tagasi mõnikord," tõdes Järvi Klassikaraadio saates "Delta valik. Paavo Järvi 55".

Järvi sõnul on probleem selles, et väga noorena tunnevad dirigendid, et oskavad juhendada. "Sa ei tea veel, et sa ei oska. Väga raske on ühele noorele dirigendile ära seletada, et see on ainult teekonna algus. Alguses oleme väga enesekindlad ja entusiasmi täis, aga dirigeerimisamet on kogemustel põhinev amet," selgitas dirigent.

Ta lisas, et kogemused toovad kõigi eluvaldkondade puhul kasu. "Dirigeerimise juures eriti on tähtis repertuaari tundmine. Kui sa oled mõnd sümfooniat juhatanud viis korda, kümme korda või 15 korda, siis tekib hoopis mingi teine side selle looga. Sa ei saa suurt repertuaari mängida nii palju, et sa saaksid kõiki lugusid 10-15 korda teha," lausus Järvi.

Järvi selgitas, et just selles ongi probleem, et noored dirigendid on väga musikaalsed, aga nad teevad kõike esimest korda. "Terve see asi ära seedida korralikult, mitte ainult pähe õppida noodid, aga ära seedida, mis see tegelikult on. Mõnikord õpid ka vigadest, mis tundus väga hea kontserdil, aga pärast kontserti kuulad, et see ei olnud tegelikult väga hea otsus," tõi Järvi näite.

Järvi rõhutas, et enesekriitika ja võrdlus on dirigeerimisel tähtsal kohal. "Kui sul kogemust pole, pole sul midagi võrrelda," selgitas mees.

Eesti muusika maailmas

Välismaal dirigeerides püüab Järvi alati kavasse Eesti muusikat lisada, sest tekkinud on üldine arusaamine, et Eestis on hea klassikalise muusika traditsioon.

"Minul ei ole raske Eesti muusikat praegu panna kavva, sest inimesed alati ootavad seda. Eesti muusikat alati austatakse, heliloojaid tuntakse ja kui ma lähen külalisdirigendina Inglismaale, Viini, Saksamaale, ükskõik kuhu, alati tahetakse Eesti muusikat. Nad küsivad Tüüri ja Pärti, tutvustan nii palju Kõrvitsat, kui võimalik ja loomulikult klassikuid nagu Tubin," ütles Järvi.

Järvi rõhutas, et praegu on asjad muutunud, sest Nõukogude Liidu perioodil ei tundnud keegi Eesti heliloojaid. "Praegu on väga hea aeg kätte jõudnud, kus meid tuntakse," ütles Järvi.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: