Galerii: filmiajakirjanikud tunnistasid parimaks Eesti filmiks "Novembri" ({{commentsTotal}})

{{1515046500000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Eesti filmiajakirjanike ühing (EFÜ) jagas täna Sõpruse kinos filmiauhindu. 2017. aasta parima Eesti filmi tiitlile nomineeriti viis kodumaist linateost, neist parimaks tunnistati Rainer Sarneti "November".

"Me alguses kartsime, et see jääb suhteliselt arusaamatuks, aga suures plaanis on teda loetud päris hästi. Ameerikas öeldi selle kohta isegi, et see on ju kapitalism, mitte mütoloogia," kommenteeris filmi režissöör Rainer Sarnet auhinnagalal.

"Ma arvan, et üks on see Kivirähu lihtsus, mis lihtsalt läheb eri vanuse, rahvuse ja taustaga inimestele peale. See on nii lihtne ja vahetu maailm, keel ning karakterid, mis Kivirähk on loonud," selgitas Sarnet "Aktuaalsele kaamerale" oma filmi edukuse võimalikke põhjuseid.

"Novembri puhul ma isiklikult julgeks arvata seda, et igaüks, kes seda näinud on, seda naljalt millegi muuga segi ei aja ja ära ka ei unusta. Filmi vaatamise ajal on hetki, mis võib-olla ei jookse nii selgelt ja hästi, aga kokkuvõttes see mulje, mis visuaalsest õhustikust jääb, ma julgeks tänapäeva väga tihedas konkurentsis väita, on ikkagi unikaalne," märkis Eesti filmiajakirjanike ühingu juhatuse liige Tristan Priimägi.

Neitsi Maali pälvinud "November" põhineb Andrus Kivirähki kultusteosel "Rehepapp", segades kokku ürg-Eesti mütoloogia, õrna armastusloo ja nihkes huumori. Must-valge linateos keerab selle tuttava loo tumedamaks, ning fookus on pigem kahe noore unistustel, lootustel, armastusel. Oma osa on aga ka vanapaganaga kokkulepete tegemisel, krattidel, vassimisel, varastamisel, seebi söömisel, kõigel sellel, mis on tuttav juba "Rehepapist".

Filmis astuvad üles Rea Lest, Jörgen Liik, Meelis Rämmeld, Arvo Kukumägi, Taavi Eelmaa, Katarina Unt jpt. Filmis on oluline roll ka amatöörnäitlejatel, kes astuvad tuntud näitlejate kõrval üles suurtes rollides.

Tänaseks on "November" jõudnud hulgale festivalidele, nende seas näiteks Karlovy Vary, Shangai ja Tribeca festivalid, viimaselt noppis Mart Taniel ka parima operaatori preemia. Lisaks traditsioonilisele kinole on sõlmitud leping HBO-ga, tänu millele jõuab film 2018. aasta sügisel umbes kahekümne riigi vaatajate ette läbi digitaalse videolaenutuse.

19 esitatud filmist pääses lõppviisikusse lisaks võidufilmile veel kolm mängufilmi – "Keti lõpp", "Mehetapja / Süütu / Vari" ja "Minu näoga onu" ning vaid üks dokumentaalfilm – Sandra Jõgeva "Armastus".

"Armastus kindlasti käib paljudele närvidele juba seetõttu, et ta ei ole nn paraadkultuuri osa mitte kuidagi. Kui me tõstame Eesti vabariik 100 aastal esile sellist dokki, mis näitab Eestit sellise sotsiaalhorrorina, siis see on osade jaoks probleem, aga minu jaoks tuleb ikka probleemidele näkku vaadata, mitte neist ära pöörata ja sellepärast Jõgeva film on julge ja ajakohane," lisas Priimägi.

Neitsi Maali nominentide hulka jõudsid järgmised filmid:

"Armastus..." (Sandra Jõgeva)

"Keti lõpp" (Priit Pääsuke)

"Mehetapja / Süütu / Vari" (Sulev Keedus)

"Minu näoga onu" (Katrin ja Andres Maimik)

"November" (Rainer Sarnet)

Andrei Liimetsa sõnul on põhjust rõõmustada Eesti filmi hea käekäigu üle. “Möödunud aastal valmis vähemalt kümmekond kodumaist filmi, mida võinuks auhinnale tõsiselt kaaluda ja mida filmiajakirjanikud ka esile tõid. Rainer Sarneti “November” osutus võitjaks ennekõike tänu meeldejäävale kunstilisele teostusele ning maailmatasemelgi ainulaadsele pildikeelele.”

Kokku esitasid filmiajakirjanikud auhinnale 19 erinevat filmi, mille hulgast valiti välja hääletusel viis enim punkte saanud nominenti. "Üksnes nimetatud filmide valik näitab Eesti filmi hetkeseisu rikkalikkust, kuna välja toodi nii täispikki linalugusid, lühifilme, mängufilme, animatsioone kui ka dokumentaale," kommenteeris valikuprotsessi EFÜ esimees Andrei Liimets.

EFÜ reastas ka aasta levifilmid:
1. "Armastuseta"
2. "Ruut"
3. "ema!"
4. "Dunkirk"
5. "Kuuvalgus"
6. "Blade Runner 2049"
7. "Elle"
8. "Hea aeg"
9. "Teispool lootust"
10.-11. "Manchester by the sea"
10.-11. "Paterson"

Sõpruses toimunud auhinnatseremoonial kuulutati välja ka aasta filmiajakirjanik, kelleks sel korral valiti Andrei Liimets. Mõned kuud tagasi Eesti filmiajakirjanike ühingu esimeheks valitud Liimets on Raadio 2 saate "Kinovärgiga mandariin" saatejuht, tema filmiteemalised tekstid on ilmunud Sirbis, Postimehes, Teater. Muusika. Kinos, Eesti Ekspressis ja ERR kultuuriportaalis.

EFÜ aasta filmi auhind on Eesti Vabariigi iseseisvusaja vanim filmiauhind, mis on saanud nimeks Neitsi Maali ning millega kaasneb pronksist originaalkuju (autor Priit Tender). Rahalise preemia 2000 eurot paneb välja Olympic Casino Eesti AS.

EFÜ tegutseb alates 1993. aastast ja on rahvusvahelise filmiajakirjanike organisatsiooni FIPRESCI liige. Esimene Eesti filmiajakirjanike ühingu auhind anti välja 1994. aastal, tänavu antakse auhind välja juba 25. korda.

Toimetaja: Rutt Ernits/Kaspar Viilup/Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: