Tristan Priimägi filmisoovitused: Stalini surm, verine erootika ja ahistamine Eesti moodi ({{commentsTotal}})

Tristan Priimägi soovitas 12. jaanuaril "Terevisioonis" kolme linateost: Armando Ianucci poliitsatiir "Stalini surm", François Ozoni erootiline thriller "Teine armuke" ja ahistamisteemaline Eesti filmikassett "Paha lugu".

"Stalini surm"
Režissöör: Armando Ianucci

"Võtta selline pähkel ette, et teha stalinismist ja küüditamisest must komöödia ei pruugi igale eestlasele kõrist alla minna," kinnitas Priimägi ja tõi välja, et "Stalini surm" on pidev tantsimine noateral tragöödia ja komöödia vahel. "Osad on filmi ka seetõttu kritiseerinud, samuti on kriitikat tehtud faktide kohta, mis ei vasta tõele, aga läbi ajaloolase tiheda sõela ei lähe ükski film."

Tema arvates on eestlasel eriti lahe vaadata, kuna enamik tegelased on Nõukogude ajast tuttavad. "Kõigest hoolimata on see väga nauditav film ja julge eksperimendi eest annaks lisapunkti, see tundub nii hullumeelne idee, et kuidas see üldse saab võimalik olla," tõdes filmikriitik ja lisas, et linateos põhineb Prantsuse koomiksil.

"Hirmuäratav filmis nähtav Stalin kindlasti ei ole, sellest tekib ka filmi vastuolu, sest ta on naljakas vanamees, aga samas kõik kardavad teda kohutavalt," nentis ta ja lisas, et inimesi lastakse filmis maha üsna juhuslikult. "Sellest tehakse üsna igapäevane asi, mida see ilmselt toona ka oli."

"Teine armuke"
Režissöör: François Ozon

"Filmi treiler on erakordselt siivas, film ei ole seda üldse," mainis Priimägi ja tõi välja, et tegemist on väga paljastava ja suhteliselt verise linateosega. "Äärmiselt ekspluatiivne ka filmikeele mõttes, kuna ta kasutab žanriklišeesid puhtalt, David Cronenberg, Brian de Palma, ise on ta ka Hitchcocki maininud."

Tristan Priimägi arvates on ekraanil toimuva kohta mõnusalt keeruline seisukohta kujundada. "Kas me peame seda võtma tõe pähe või huumoriga, kohati on tunne, et ta teeb meelega nalja, kohta tahtmatult, kokku tuleb väga huvitav emotsionaalne segapuder."

"Ozon on olnud alati väga mänguline, iga tema film on eelmisest erinev, ta on öelnud, et ta teadlikult põgeneb iseenda eest, et mitte kapselduda kindlasse raami," ütles ta ja selgitas, et François Ozoni eelmine film "Frantz" oli täiesti teistsugune. "Must-valge ja ülitõsine draama teise maailmasõja tagajärgedest."

Filmikassett "Paha lugu"
Režissöörid: Maria Avdjushko, Rain Tolk, Andres Maimik, Katrin Maimik, Gustaf Boman Bränngård

Priimägi arvates on "Paha lugu" näide sellest, kuidas võikski lühifilme kinodes presenteerida. "See on üks terviku mõttes üks tugevamaid lühifilmide kassette, mis on kinno pandud ja võiks seal mingeid vaatajaid ka saada," ütles ta ja selgitas, et teemaks on ahistamine ja võimumängud eri vormides.

"Need on teemad, mis on inimestel mõttes, ja neid teemasid need filmikesed kõnetavad kindlasti," tõdes filmikriitik ja ütles, et lühifilmid on veidi kõikuva kvaliteediga, kuid kokkuvõttes väärib siiski soovitamist. "Ta on teatud elementidega läbivalt kokku seotud, rohkem ma isegi ei ütleks, aga sellega on tegeletud, et ta tervikuna mõjuks."

"Lühifilm on alati olnud vaeslaps, tal ei ole kohta ja justkui mõtet, teda käsitletakse enamasti hüppelauana režissöörile enne pika filmi juurde siirdumist, mis on ebaõiglane selle formaadi vastu, ja ta ei ole oma rolli leidnud maailmas ega ka Eestis," tõdes Tristan Priimägi.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Terevisioon"



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: