Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika ({{commentsTotal}})

Filmikassett
Filmikassett "Paha lugu" Autor/allikas: Kaader filmist

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Andres Maimik ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

Lühifilmikassett "Paha lugu" toob esile viis erinevat indiviidide ja faktorite kooslust, mis viivad olukordadeni, millest väljapääs on raske. Olukordades on juhuslikult kohtuvaid seksuaalselt ebakindlaid noori. On piire katsetavaid teismelistest kiusajaid, kiusatavaid ja kõrvalseisjaid. On halva kliendi peale sattunud jõuluvana ning võrgutaja küüsi sattunud naiivne pereisia. On ka lapsnäitleja ja režissöör keset manipulatsiooniahelaid.

Paha lugu, kui seksuaalselt frustreerunud möödatõlgendamine viib ahistamiseni ("Nissan Patrol", režissöörid Andres Maimik ja Katrin Maimik). Kui tiinekate staatusenälg ja grupimentaliteet viivad kiusamiseni ("Varakevad", Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk). Kokkuleppeta ja läbirääkimata rollimängud vägivallani ("Jõulumüsteerium", Katrin Maimik ja Andres Maimik). Võrgutamine petmiseni ("Nõiutud", Maria Avdjuško) ning üks manipuleerimine teiseni ("Kokkulepe", Andres Maimik ja Rain Tolk). Paha lugu on, et leidub inimesi, kes on võimelised tegema halba teistele. Või et üldse on struktuure, mis võimaldavad ja provotseerivad selliseid tegusid.

Enamus eeltoodud olukordadest on valusalt ja naturalistlikult elulised ("Nissan Patrol", "Varakevad"), osa ebaõnnestunud koomikaga vürtsitatud ("Jõulumüsteerium", "Kokkulepe"), üks stilistiliselt haarav ja žanriliselt mänglev ("Nõiutud") ning kõiki neid ühendavad meisterlikud rollisooritused.

Mitut lugu saadab kontseptuaalselt ja esteetiliselt läbimõeldud kaameratöö – teemat toetavad Mihkel Soe rakursid "Nissan Patrolis", Madis Reimundi tonaalsuse ja bokeh harmoonia "Varakevades" ning Ants Tammiku lummavalt liikuvad kaadrid "Nõiutus". Mõjudes tihti stsenaariumist terviklikumana, teeb nende lühikate kaameratöö filmide hõredatest loodest tunduvalt huvitavamad.

Selge fookusega ja sirgjooneliste, ent kitsaste lugudega lühifilmid on raamitud lühifilmikassetiks päevakajaliste ja sotsiaalselt teravate mõistete kaudu: ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon ja nurka surumine. Põimik tingib pealesurutud tõlgendusi, mis temaatilisest haakuvusest ja süvenemisastmest olenevalt on mõnele filmile eeliseks ("Nissan Patrol", "Jõulumüsteerium"), teisele miinuseks ("Kokkulepe", "Nõiutud"). Lisaks kitsendab see filmide vaatamiskogemust, kuna maharaputamiskatseist hoolimata kanduvad mõisted elemendist elementi.

Teemade külge haakimine mõjub kokkuvõttes katsena tekitada filmikassetile tähelepanu ja tõsta vaatajanumbreid, mitte niivõrd tugeva ja eesmärgistatud sotsiaalse kommentaarina.

Eriti seetõttu, et enamus lugudest põhineb poolküpsetel ideedel, millel stsenaariumideks vormistatult puudub see narratiivne, temaatiline või sõnumlik nüanss, mis annaks selle viimase käivitava tõuke.

Hea lugu siiski on, et jutustatud lood ei jää riiulile, vaid jõuavad lühifilmikasseti kujul võimalikult laia publikuni, suunates tähelepanu lühifilmile kui vormile ning lühifilmikassetile kui formaadile, millega viia lühifilmid suurele ekraanile. 

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: