Lühifilmikassett "Paha lugu" toob esile viis erinevat indiviidide ja faktorite kooslust, mis viivad olukordadeni, millest väljapääs on raske. Olukordades on juhuslikult kohtuvaid seksuaalselt ebakindlaid noori. On piire katsetavaid teismelistest kiusajaid, kiusatavaid ja kõrvalseisjaid. On halva kliendi peale sattunud jõuluvana ning võrgutaja küüsi sattunud naiivne pereisia. On ka lapsnäitleja ja režissöör keset manipulatsiooniahelaid.

Paha lugu, kui seksuaalselt frustreerunud möödatõlgendamine viib ahistamiseni ("Nissan Patrol", režissöörid Andres Maimik ja Katrin Maimik). Kui tiinekate staatusenälg ja grupimentaliteet viivad kiusamiseni ("Varakevad", Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk). Kokkuleppeta ja läbirääkimata rollimängud vägivallani ("Jõulumüsteerium", Katrin Maimik ja Andres Maimik). Võrgutamine petmiseni ("Nõiutud", Maria Avdjuško) ning üks manipuleerimine teiseni ("Kokkulepe", Andres Maimik ja Rain Tolk). Paha lugu on, et leidub inimesi, kes on võimelised tegema halba teistele. Või et üldse on struktuure, mis võimaldavad ja provotseerivad selliseid tegusid.

Enamus eeltoodud olukordadest on valusalt ja naturalistlikult elulised ("Nissan Patrol", "Varakevad"), osa ebaõnnestunud koomikaga vürtsitatud ("Jõulumüsteerium", "Kokkulepe"), üks stilistiliselt haarav ja žanriliselt mänglev ("Nõiutud") ning kõiki neid ühendavad meisterlikud rollisooritused.

Mitut lugu saadab kontseptuaalselt ja esteetiliselt läbimõeldud kaameratöö – teemat toetavad Mihkel Soe rakursid "Nissan Patrolis", Madis Reimundi tonaalsuse ja bokeh harmoonia "Varakevades" ning Ants Tammiku lummavalt liikuvad kaadrid "Nõiutus". Mõjudes tihti stsenaariumist terviklikumana, teeb nende lühikate kaameratöö filmide hõredatest loodest tunduvalt huvitavamad.

Selge fookusega ja sirgjooneliste, ent kitsaste lugudega lühifilmid on raamitud lühifilmikassetiks päevakajaliste ja sotsiaalselt teravate mõistete kaudu: ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon ja nurka surumine. Põimik tingib pealesurutud tõlgendusi, mis temaatilisest haakuvusest ja süvenemisastmest olenevalt on mõnele filmile eeliseks ("Nissan Patrol", "Jõulumüsteerium"), teisele miinuseks ("Kokkulepe", "Nõiutud"). Lisaks kitsendab see filmide vaatamiskogemust, kuna maharaputamiskatseist hoolimata kanduvad mõisted elemendist elementi.

Teemade külge haakimine mõjub kokkuvõttes katsena tekitada filmikassetile tähelepanu ja tõsta vaatajanumbreid, mitte niivõrd tugeva ja eesmärgistatud sotsiaalse kommentaarina.

Eriti seetõttu, et enamus lugudest põhineb poolküpsetel ideedel, millel stsenaariumideks vormistatult puudub see narratiivne, temaatiline või sõnumlik nüanss, mis annaks selle viimase käivitava tõuke.

Hea lugu siiski on, et jutustatud lood ei jää riiulile, vaid jõuavad lühifilmikasseti kujul võimalikult laia publikuni, suunates tähelepanu lühifilmile kui vormile ning lühifilmikassetile kui formaadile, millega viia lühifilmid suurele ekraanile.