Karin Pauluse meelest ei tohiks Maarjamäe memoriaali lammutada

Justiitsminister Urmas Reinsalu rääkis reedeses Vikerraadio saates „Uudis+“ nõukogudeaegsest Maarjamäe memoriaalist, kus ta märkis muu hulgas, et riik võiks objekti Tallinna linnalt üle võtta ja vast võiks osaliselt selle memoriaali ka lammutada. Selle peale võttis sõna arhitektuuriloolane Karin Paulus, kelle meelest ei tohiks seda kindlasti lammutada.
"Ausalt öelda olen lausa šokeeritud, kuna minu arust on tegemist Eesti parima maastikuarhitektuuri teosega. Ja nõnda arvavad ka paljud minu kolleegid ja arhitektid. Lihtsam oleks ju natukene muru lühemaks teha, plaadid ära parandada ja Maarjamäe memoriaal oleks veelgi väärikam kui varem," rääkis Paulus "Vikerhommikule".
Samas märkis saatejuht Taavi Libe, et Maarjamäe memoriaali taastamisel ei saaks ilmselt rääkida pelgalt "muru lühemaks tegemisest", vaid jutt käiks miljonitest eurodest. "Kui koguaeg tegemata töid edasi lükata, siis ilmselt see olekski kulukam, aga samas kindlasti saaks hakkama ka odavamalt."
Paulus ei leia, et 1975. aastal valminud memoriaalkompleksi peaks hakkama kuidagi ümber mõtestama. Tema meelest võiks see jääda vabasse kasutusse – kas või piknikupidamiseks või noortele pildistamiseks. Selle senise kuju küsimuse alla seadmist nimetab Paulus "hämaks mälestuste üle".
Maarjamäe memoriaal on täna rohkem vaba aja veetmise koht
"Üks narratiiv ehk Saksa pool võidelnute mälestus peaks olema Eestis kuidagi püham kui nõukogude poolele kaasaelanute oma." Ta lisas, et kohana, kuhu inimesed saavad lilli tuua, Maarjamäe memoriaal täna enam ei toimi. "Pigem on see koht, kus on lihtsalt huvitav jalutada ja ajaloo üle mõtelda."
Paulus märkis, et Eesti maastikuarhitektuur ei ole väga mitmekesine ega rikas ja meil ongi väga vähe põnevaid näiteid. "Enamus neist on mõisapargid, mis on tänu sellele, et paljud mõisahäärberid on olnud koolihooned, üsna kenas korras. Aga selliseid häid, ägedaid, uusi komplekse, kus aega veeta ja selle eest mitte raha maksta, erinevalt näiteks kaubanduskeskustest, on meil üsna vähe."
Ta leiab, et Maarjamäe kompleks kindlasti vääristab kogu seda Pirita teed, kuhu on tema arvates viimastel aastatel ehitatud vägagi kaheldava väärtusega hooneid. "See näeb lihtsalt selline nukker, mõnes mõttes transiitmaastik välja. See [Maarjamäe monument – toim] näeb välja soliidne, välismaalasedki armastavad just seda kompleksi ilmselt selle monumentaalsuse ja arhitektuurse mitmekihilisuse pärast."
Uus memoriaal oleks olemasolevale hea täiendus
Samasse kohta plaanitav kommunismiohvrite memoriaal täiendaks Pauluse meelest Maarjamäe kompleksi hästi. "Ma arvan, et need kaks rajatist on omavahel päris heas dialoogis. Uuema, mille autor on eesti üks parimaid arhitektuuribüroosid JVR, mille juhtivarhitekt on Kalle Vellevoog, on ka hakkama saanud sellise meisterliku lähenemisega, mis esindab ka pigem abstraktset vormikeelt. Samas ei ole see ülearu jutustav."
Samas ei näe ta, et plaanitav memoriaal võiks praegust hakata kuidagi asendama, rehabiliteerima. "Need jutulõngad pole väga erinevad. Aga üks on väga selgelt pühendatud ainult kommunismiohvritele, teine justkui Eesti vabaduse eest langenutele."
Tema leiab, et kõigil on õigus ajaloo erinevateks tõlgendusteks. "Ma arvan, et küüditatute ja sõdurite mälestus ei ole olulisem kui oma lapsi leinavate vanemate, nende järeltulijate oma. Pigem, las meil olla kõigil õigus ajaloo mitmekesisusele."
Kui kaua meil sellised vaidlused veel nn punamonumentide üle kestavad ja millal me sellest taagast enda sees lahti saame? "Nii kaua, kuni on olemas selge sihtgrupp, nii kaua, kuni on olemas erineva taustaga vabadusvõitlejaid, kes ei näe, et ka teisel pool sõdinutel võis olla oma tõde, nii kaua, kuni inimesed ennast ei hari ega ei loe end sisse Eesti ajalukku."
Toimetaja: Merit Maarits