Teatrid on hädas hollandlaste paigaldatud vigase lavatehnikaga ({{commentsTotal}})

Äsja renoveeritud teatrid vaevlevad uue lavatehnika seadistamisega, sest probleeme on olnud pöördlavaga, mis ei tööta ootuspäraselt. Ugala teatrit ootab suvel garantiiremont ja Endla plaanib esitada kahjunõude lavatehnikat ehitanud ettevõttele, sest nende tööd hilinesid.

Läinud aasta märtsis avas Viljandi Ugala teater uksed ja lisaks paljule muule sai välja vahetatud ka suure saali lavatehnika, mille tööd teostas Hollandi ettevõte Trekwerk ja mis läks maksma 14 miljonilisest remondist 2,5 miljonit eurot. Tuleval suvel, kui teater puhkab läheb aga teatrisaali au ja uhkus garantiiremonti.

"Meie jaoks on peamine see, et ta teeb liiga suurt müra. Me teatris eeldame, et müra esimesse ritta kuulda üldse ei ole, et publik ei taipagi, et pöördlava üldse pöörleb. Hetkel see veel päris nii ei ole," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Ugala teatrijuht Kristiina Alliksaar.

Pool aastat pärast Ugalat ehk septembris avati ka Vanemuise renoveeritud suur saal, mis läks maksma 12 miljonit eurot ja lavatehnika hanke hind oli ligi 4 miljonit eurot. Nii hinnalt kui ka vajaliku juhtimissüsteemi punktidelt oli taas parim Trekwerk, kes tööd teostas. Probleemideta ei ole läinud ka Tartus ja näiteks avamise etendusel ei töötanud üks tõstukitest, sest andurid jamasid. Praeguseks on olukord juba parem.

"Etendustele täna enam ohtu ei ole, aga tõsi on ka see, et päris kõik veel valmis ei ole ja lõplik üleandmine on toimumata. Siin oli meil suuresti abiks see, et Ugala saal sai kõige varem valmis, esimesed probleemid olid teada, enne kui hakati meie töid tegema, me jõudsime Ugala üle vaadata ja teha Trekwerkile protokolli, milliseid vigu meie majades ei tohi korduda ning ei kordunud ka," rääkis Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Detsembri esimesel päeval avati ka renoveeritud Endla teater, ka nende kahest lavatehnika ja sealhulgas pöördlava pakkujast oli parim hind ja muud tingimused Trekwerkil, kes tegi tööd ära 2,6 miljoni euroga. Teatrijuhi sõnul on ka neil esinenud tehnilisi häireid, aga need peaks olema kõrvaldatavad häälestamisega, selleks pole teater, kus lava pidevalt kasutuses, ise ettevõttele aega leidnud. Endla teater kavatseb ettevõttele esitada ligi 100 000 eurose kahjunõude.

"Plaanime [kahjunõude – toim] esitada, sest meie puhul juhtus see, et tähtaeg nihkus. Algselt oli planeeritud avada maja 10. novembril, mille järgi olid plaanid tehtud, aga nüüd õnnestus avada 1. detsembril ja me pidime oma novembri mängukavast loobuma ja asjad ümber planeerima. See tekitas meile hulgaliselt kahjusid", selgitas Endla teatrijuht Roland Leesment.

Toimetaja: Merit Maarits



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: