Selgus Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone avaliku ruumi kunstiteose konkursi võidutöö ({{commentsTotal}})

{{1516021800000 | amCalendar}}

Võidutöö "Paatina" näeb ette maja ette kolm betoonist pildiraami, mis tähistab Eesti Kunstiakadeemia kohalolu avalikus linnaruumis.

Konkursil valiti välja esimese, teise ja kolmanda koha tööd ning kaks ära märkimist. Konkursi žürii esimees Mart Kalm ütles, et võidutöö valiti välja 19. esitatud kavandi seast.

"Esikoha võitis võistlustöö "Paatina" mis nägi ette maja ette kolm betoonist pildiraami. Niisugune kaasaegsele kunstile omane kasutajaperpektiiv, et sa võid seda tööd ise edasi arendada, oli seal väga sümpaatselt sees. Selle võidutöö tugevus oli kontakt ühiskonnaga. Nähes neid ükskõik kuidas edasiarendatud jõulisi pildiraame, siis trammiga möödasõitja, ükskõik kui kunstikauge inimene tema ka ei ole, usub, et teose taga on kunstikool," kommenteeris Kalm.

"Teise koha sai võistlustöö kunstiplatvorm, mis nägi ette peahoonest välja poole tulevat oranži keelekujulist pinda, mis ületab tänava ja läheb EKA parki. Sellel peaks süsteemselt hakatama eksponeerima taieseid. Ja kolmanda auhinna sai võistlustöö, mis oli kõige huvitavam siseruumi mõeldud töö. See kujutas endast seina peal olevat kasti, kus on ventilaatorid ja kastile on visatud valge kangas. Kui te lähenete sellele teosele, hakkavad ventiaatorid seda kangast puhuma. Me ei tea, mis seal kanga all on. Meil on see ootusärevus," rõhutas Mart Kalm.

Kalmu sõnul oli konkursi žürii hädas, sest nad ei saanud huvitavatele ja eksperimentaalsetele kavanditele esikohta anda, kuna tellitud kunstiteos peab olema püsivalt eksponeeritud ja avalikkusele ligipääsetav. Kuna õppehoone koridoride seinad hoitakse tühjana õpilaste tööde eksponeerimiseks, siis peeti võitjate valimisel silmas ka seda, et võidutöö ei jääks õppetööd segama. "Näiteks oli meil lootus, et esitatakse võitlustööde hulgas ka heliteoseid. Sellesmõttes, et heliteos lihtsalt ei võta ruumi ära. Aga mitte ühtegi heliteost ei olnud," sõnas Kalm.

Kalmu sõnul oli valdav osa töödest kavandatud maja ümbrusesse. "Tegelikult oleks tore, kui protsendikunstiga saaks tõepoolest selle kooli logo, tiivulise Pegasuse, sinna teravnurga katusele. Kasvõi hologrammi kujul. Aga keegi ei esitanud katusele midagi," märkis Mart Kalm.

Konkursi võitjale tasutakse kunstiteose teostamise eest 65 000 eurot, teise koha preemia suurus on 1500 eurot ja kolmanda koha preemia on 750 eurot. Auhinnatud tööde autorid avalikustatakse 24. jaanuaril näituse avamisel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: ERR raadiouudised



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: