Mullu 18. detsembril saatis RKAS-i kinnisvara arendus- ja ehitusdirektor Mihkel Mäger kultuuriministeeriumile kirja, kus tegi ettepaneku kunstiteoste tellimise seadust muuta.

Seadus näeb ette, et riigiasutused peavad avalikke hooneid rajades või renoveerides kulutama ühe protsendi ehitusmaksumusest kunstiteostele. Eelmisel aastal kulus selleks üle 270 000 euro.

Mäger tõi välja, et muudetud on nii kunstiteoste tellimise seadust kui riigihangete seadust ja nende muudatuste koosmõjul on tekkinud olukord, kus ehitustööde hankijate kulud kerkivad ebamõistlikult kõrgeks.

Kunstiteoste tellimise seaduse jõustumise ajal, 2011. aastal oli riigihangete seaduses ette nähtud riigihangete piirmäär 250 000 eurot ja "protsendikunsti" pidi tellima, kui ehitus maksab üle 750 000 euro. 2017. aastal muutusid aga mõlemad seadused ning tekkis olukord, kus hankija peab tellima kunstiteose, kui ehitus läheb maksma üle 450 000 euro. Niisugune piirmäär on aga ehitushindade tõusu taustal jäänud põhjendamatult madalaks, leiab RKAS.

Kui piirmäär niisuguseks jääb, kasvab kunstikonkursside arv RKAS-i hinnangul hüppeliselt, see paneb aga omakorda suure surve erialaliitudele, kes peavad määrama kunstikonkursi žürii töös osalejad.

Mägra sõnul tuleb praeguse miinimumpiirmäära korral hangitava kunsti maksumuseks 4500 eurot, aga eelmainitud asjaolud tekitavad olukorra, kus kunsti hankimine ehk žürii tasud, auhinnafond, hankeprojekti juhtimine ja muud kaudsed kulud võivad olla kulukam kui kunst ise. Lisaks tekitab väiksem piirmäär vajaduse tellida kunstiteoseid ka suuremate remontide, näiteks katuse- või põrandavahetuse puhul.

"Suuremahulised remonttööd võivad 5-7-aastase intervalliga korduda, mis seadusest lähtudes tähendaks näiteks Lennusadama vesilennukite angaaris iga viie aasta tagant kunstikonkursside korraldamist," tõi Mäger näite.

Seetõttu tegi RKAS ettepaneku, et kunstiteose tellimise kohustus tekiks alates 1 050 000 eurot maksvatel ehitistel.

Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits saatis reedel RKAS-ile vastuskirja, kus nõustus, et ehitushindade tõusu tõttu võiks kunstiteose tellimise kohustus tekkida suurema piirmäära puhul kui kehtiv seadus ette näeb.

"Samuti leiame, et täpselt samadel põhjustel tuleks tõsta ka kunstiteose hinna soovituslikku ülempiiri, sest kaheksa aastat kehtinud seadusega kehtestatud hinnapiir ei taga täna enam kvaliteetsete suurvormide teostamist," lisas ta.
Sitsi sõnul eeldab see seaduse muutmist, mis aga võtab aega ning eeldab analüüse ja eri osapoolte kaasamist.

"Kultuuriministeerium on valmis kaaluma seaduse avamist muutmiseks. Lubame teha kõik endast oleneva, et teie kirjas välja toodud põhjendatud ettepanekud leiaks lahenduse võimalikult kiires korras," lausus Sits.