Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütles ERR-ile, et kulu niinimetatud protsendikunstile on aastati erinev, sõltudes sellest, kui palju on riik hooneid ehitanud või renoveerinud, mis need on maksnud ja kui kiiresti on nendesse tellitud teosed valminud.

"Aastapõhist arvestust selle üle ei peeta," lausus ta.

Tänavuse aasta jooksul valminud teoste kogusumma on veidi üle 270 000 euro, eelmisel aastal oli see umbes 240 000 eurot.

Seadus kehtib ühtviisi nii uute kui ka renoveeritud hoonete puhul ning erandiks ei ole ka ajaloomälestised, ehkki võiks arvata, et need on ise nagu omaette kunstiteosed. Nii saavad endale sama seaduse alusel kunstiteosed ka näiteks renoveeritav Paks Margareeta ja Haapsalu piiskopilinnus.

Soomre sõnul ei kaalutud seadust tehes kordagi mälestiste välistamist, sest see polnuks kuidagi vajalik ega põhjendatud.

"Muinsuskaitsealustes hoonetes on eksponeeritud kunsti ja sinna on loodud kunsti, mis väga tundlikult sellist keskkonda väärtustab. Kaasaegne kunst võib väga edukalt sobida ja täiendada muinsuskaitsealust hoonet, seda on alati silmas peetud ka vastavate konkursside lähteülesannete sõnastamisel," sõnas kunstinõunik.

Ta lisas, et konkursikomisjonidesse on kaitsealuste hoonete puhul alati kaasatud ka muinsuskaitseeksperte. Lisaks on komisjonidel õigus ka konkurss läbikukkunuks kuulutada, kui sobivat lahendust ei leita, ning korraldada uus konkurss.

"Kunstiteoste tellimise seaduse eesmärk on rikastada avalikku ruumi kunstiga, selle eesmärgi parimal viisil täitmine on iga konkursi ainus eesmärk, mille eeldus on ka konkreetse hoone konteksti ja keskkonnaga arvestamine," lausus Soomre.