Rahvakultuuri keskus ei tea, kuidas nende töö sügisest Viljandis jätkub ({{commentsTotal}})

{{1516207740000 | amCalendar}}

Juba sel sügisel peaks Tallinnast Viljandisse kolima rahvakultuuri keskus, et täita töökohtade Tallinnast välja viimise riiklikku programmi. Praeguseks ei ole aga veel selge, millistes ruumides keskus edaspidi tegutsema hakkab ja kes 14 töötajast Viljandisse kolivad.

Ehkki keskuse praegune direktor ega suur osa töötajatest ei pea kolimist põhjendatuks ja pole kindlad, kas neil on võimalik oma töökohal jätkata, peavad nad ise leidma keskusele sobivad ruumid ja hästi toimiva süsteemi ümber korraldama. Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse mantlipärija, tänane rahvakultuuri keskus on üle 20 aasta tegutsenud Tallinnas, Vilmsi tänaval.

"Seda on aastakümnetega remonditud, sisustatud. Siin on vajalik õppekeskkond kursuslastele. Meil on saal ja raamatukogu. Meie kursuslased saavad siin ka toitlustatud. Kaugemalt tulijad saavad siin ka ööbida, kellel vaja on," rääkis rahvakultuuri keskuse arendus- ja koolitusosakonna juhataja Urve Gromov "Aktuaalsele kaamerale".

"Aastakümnete jooksul on see kujunenud kultuuritöötajate koduks ja kokkusaamise kohaks. Kas ta tuleb koolitusele, programmide osas mingit nõu saama, tuleb ta rahvamuusika seltsi, eesti vabaharidusliitu. Selline kokkusaamise koht," lisas Gromov.

Ehkki rahvakultuuri keskus peaks Viljandis uksed avama juba sel sügisel, pole tänaseks selge, kus ja kuidas seal töö käima hakkab.

"Kuna meil on maakonnaspetsialistid üle Eesti laiali, siis nende põhitöökoht on maavalitsuse majades, ja samamoodi pakutakse keskuse põhikontorile Viljandi maavalitsuses kolme ruumi. Praegu on mitu väikest, aga plaanis on teha kolm suurt. Kuus inimest panna tuppa, ehk kolm ust, et see ei ole kindlasti rahvakultuuri keskus," märkis rahvakultuuri keskuse direktor Aivi Lintnermann.

Mahuka osa keskuse tööst moodustavad õpitoad, seminarid, kursused ja koolitused. Eelmisel aastal toimus üle 400 koolituspäeva, millest võtsid osa rahvakultuuri nn säde-inimesed üle kogu Eesti.

"Aastate jooksul on siia kogunenud erinevad teadmised, kogemused ja oskused, mida siis jagatakse neile, kes selle vastu huvi tunnevad ehk üle Eesti rahvamajade juhatajad, kogukonna esindajad, keda huvitab vaimse pärandi valdkond. See on järjepidev protsess, mille toimimisel tekibki kompetentsus ja see on siia koondunud," lisas Lintnermann.

"See keskus on väga hea koha peal ja Tallinnasse pääseb absoluutselt igalt poolt täna kõige kergemini ühistranspordiga kohale. Meil tehti analüüs, kust selgus, et kaheksast maakonna keskusest ei ole Viljandisse otse võimalik sõita," ütles Lintnermann.

Lintnermann, nii nagu ka mitmed teised töötajad ei osanud täna vastata küsimusele, kuidas keskuse töö Viljandis sügisest edasi läheb.

"Minu arvates ei ole see tark otsus, mis on tehtud, ja regionaalpoliitikat arvestades. Need üksikud töökohad, mis täna välja viiakse – meie keskus küll tervikuna, keskkontorina. Aga vaadates neid tabeleid, siis ma usu et see meie regionaalpoliitikat kuigi palju aitab, ja jätkamise koha pealt ma olen andnud valmisoleku teatud tingimustel edasi minema, kui muid variante ei ole," märkis Lintnermann.

Rahvakultuuri keskuse arengutele elatakse kaasa ka Viljandis. Nii Eesti pärimusmuusika keskus kui ka Viljandi kultuuriakadeemia loodavad, et seni hästi toimivale koostööle lisanduvad uued võimalused.

"Meile on olnud kasulik, et rahvakultuuri keskus on olnud Tallinnas, sest potentsiaalsete kursuslaste juurde jõuda Harjumaal ja Tallinnas on meil väga keeruline. Aga koostöös rahvakultuuri keskusega oleme selle saavutanud, ja loodame, et mingi koolituskeskus jääb ka Tallinnasse alles. Aga kui nad siia tulevad, siis see avab hoopis teise perspektiivi koostööle. Hästi palju sõltub inimestest, kes palgale saavad, aga me näeme palju arenguvõimalusi," rääkis Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa.

"Ma ühelt poolt muretsen, kuidas rahvakultuuri keskusele see kolimine mõjub, aga kui ta kolib välja, siis mul on hea meel et see uus kodu saab olema Viljandi," ütles TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin.

"Kultuuriakadeemia on teinud kogu aeg rahvakultuuri kesusega koostööd ja koos töötades oleme palju võimsamad. Saame teha koos projekte, luua uusi asju, üliõpilased saavad olema rohkem kaasatud rahvakultuuri keskuse töösse ja meie saame pakkuda kõiki neid võimalusi, mis meil on Viljandi kultuuriakadeemias," lisas Matsin.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles "Aktuaalse kaamera" stuudios, et kultuuriakadeemia on üks osa protsessist riigiasutuste Tallinnast välja viimisel. "See on kestev protsess, sihik on paigas," lausus Aab, lisades, et kolimine on vastava haldusalade ministrite otsustada. "Anname olulise signaali noortele - nad ei pea töötama Tallinnas. Teatud protsessid on riigis vajalikud."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: