Arvustus. Tšaapai, tšaapai ({{commentsTotal}})

Tšapajev ja Petka
Tšapajev ja Petka Autor/allikas: Tartu Ülikool

Uus raamat

"Tšapajev, Petka ja Anka"

Koostanud Allan Espenberg

Tammerraamat

319 lk.

Oli ikka lapsepõlv. Olid ikka anekdoodid. Üks lihtlabasem ja lihtsameelsem kui teine. Aastakümneid hiljem loe üle ja imesta, et mida ometi küll lasteaias naerdi. Eriti nende üle, millest tegelikult aru ei saanud oma verise nooruse tõttu. Teate küll, alukad ja andmine – Petka, kas meil alukaid on vaja?

Või anekdootide anekdoot, mille mulle isa rääkis ja kah aru ei saanud: tuleb mees komandeeringust koju, vaatab, voodis suured jalad, väikesed jalad, tõmbab teki pealt – Tšapai ja Petka. Eks ma olegi võrdlemisi pika juhtmega.

Nii et irvitada ja imestada tuleb eelkõige enda üle. Oli ikka lapsepõlv. Aga õued jäid poiss-tüüpi lastest tühjaks, kui telepurk „Tšapajevi” filmi näitas. Mis siis, et seda tihti näidati. Mis siis, et see peas oli. Ikka. Hurraa!

Praegu vist peaks häbenema, et sihuke oldi. Välja mõtlema, kuis ikka 24. veebruaril sinimustvalget näidati, pühast Pätsist räägiti jne. Pole olnud. Valetama ei hakka. Täitsa korralik punane oldi. Lapse asi, eks see bolševike värk olnudki lapsikutele vaimudele peale minema mõeldud.

Kui poleks eessõna, tea, kas see raamat midagi peale häbelike meenutuste pakukski. Aga tubli Allan Espenberg on väga hea jutu kirjutanud, kust ka need, kes veel Tšapai anekdoote peast teavad, endale uut ja üllatavat võivad leida. Või vähemalt võtab mõtiskleme, et oot, mida see lugu tähendab, mida pajatab, millal võib olla käiku läinud või lastud. Ringlevad ju jutud KGB osakonnast, mis anekdoote välja mõtles. Rahva, st elanikkonna meeleolude suunamiseks. Võibolla oligi olemas? Kuidas sinna tööle saadi? Mismoodi tööpäev välja nägi? Vägagi tahaks teada. Autorid välja! Tea, kas anti allkirja, et iialgi ei avaldata, kes millise loo välja mõtles.

Nõnda ongi endasugustel nõukajäänukitel tore noorust meelde tuletada ja püüda ära mõistatada, millisel ajastul mingi anekdoot tekkis või tekitati. Eriti enne sõda ja pärast kuulsa filmi tegemist. Millest on toredasti palju juttu. Nooremal rahval võib natuke mõistatuslikuks jääda ja kommentaare vajada. Või suisa tõlget, kui venekeelses sõnademänguks on läinud. No näiteks, kuidas garantii ja pank saavad olla kaunid naisenimed. Panga võinuks ikka hoiukassaks tõlkid, samas, veel enam seletamist. Igal juhul võiks suunata veel kord filmi vaatama. Mis siis, et see on purupunane. Vaim tühjaks, vaata kui lihtsalt filmi, no oskasid teha. Peab muidugi seletama vist, misasi on orkester, kes seda suurepärast muusikat teeb ja muidu.

Muidu veel, et saab praalida, mis välja jäänud. Tšapai olnud Vasila vanaisa, kes, mordva nagu ta oli, parvetajate kümnikuna ei lõuanud davai, davai, vaid tšaapai, tšaapai. Märkimata ka, et see eriti jultunud lõustaga sigarit pahviv tüüp ehk filmi kõige kuulsamas ja vaimu kammitsevamas jupis, kui ohvitserid punaste peale marsivad, on üks filmi režissööridest. Ai, jälle sai ninatark olla. Nagu lapsepõlves.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: