740 000 kogus seisvat museaali: teatri- ja muusikamuuseum loodab oma auhinnatud püsinäitust laiendada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Teatri- ja muusikamuuseum pälvis reedel Muuseumirottide jagamisel oma püsinäituse eest "Lood ja laulud" parima püsinäituse tiitli. Selgub, et kuigi näitusel on välja toodud ainult 200 eksponaati, siis museaale on muuseumil tegelikult 741 000. Muuseumi juht Tanel Veeremaa märkis, et lootus on, et mõne aasta pärast saab osa neist olemasolevatele näitamiseks juurde lisada.

"Kuigi meie muuseumikogud on tõesti hästi suured ja meie enda ekspositsioonipind on väga väike, siis tegelikkuses on teised muuseumid hästi palju oma näitustel kasutanud meie museaale. Tegelikult me loodame seda – mis on üks selline vana plaan juba – et kui Georg Otsa muusikakool paari aasta pärast uuele pinnale kolib – me jagame nendega ühte ja sama maja – siis ehk oleks võimalik teatri- ja muusikamuuseumil oma ekspositsiooni laiendada," rääkis muuseumi juht Tanel Veerema "Terevisioonile".

Teatri- ja muusikamuuseumile parima püsinäituse tiitli toonud näituse kohta märkis Veeremaa, et kui nende varasem ekspositsioon koosnes peamiselt muusikainstrumentidest, siis seekord ühendasid nad teatri ja muusika.

"Meie mõte oli see, et mis teeks Eesti teatri- muusikamuuseumist just Eesti teatri- ja muusikamuuseumi. Selleks otsustasime jagada oma ekspositsiooni kaheksaks erinevaks teemaks. Seal on kuus lugu ja kaks laulu. Nende lugude ja laulude kaudu me räägime sellest, kes me eestlased oleme, kust me tuleme ja teeme seda siis läbi teatri ja muusika."

Üks näituse eksponaatidest on näiteks lavastaja ja teatripedagoogi Voldemar Panso müts. Kuidas see eestlaste lugu jutustada aitab?

Voldermar Panso müts. Autor: ERR

"Panso müts ja prillid on meil kohe esimese teema juures, mis on "Kevade". Kui "Kevadest" rääkida, siis tegelikult räägib see 19. sajandi lõpu koolist ja koolikohustuse juures on Eestis koguaeg olnud oluline muusikal ja muusikaõpetusel. Koolmeistrid on pidanud oskama nii pilli mängida kui laulu õpetada ja see kõik on mõjutanud meie koorilaulu ja muusikaelu," selgitas Veerema.

Veeremal oli stuudios kaasas ka üks eriti väike viiul. "Meil on üks selline sein, kus on erinevad viiulid ja lõppeb see siis selle pisikese viiuliga, mis on ühe viiulimeistri poolt oma poja esimeseks sünnipäevaks tehtud 1955. aastal. Häält ta ei tee."

Miniviiul. Autor: ERR

Kuigi väike viiul on muuseuminäitusel külastajatele ainult klaasi taga vaadatav, siis kohapeal on kõigile proovimiseks üks teine pill – kannel.

Kannel. Autor: ERR

"Oma ekspositsioonis me oleme mõelnud ka selle peale, et kui sinna tulla koos lastega, või ka täiskasvanud ise saaksid ühte teist ka proovida. See kannel tegelikult ripub meil seina peal ja seda on võimalik siis mängida. Kannel on ses mõttes üks tore pill, et sa ei pea nägema pikalt vaeva, et seda õppida. Kui sa tõmbad ka korra käega üle nende keelte, siis see juba kõlab väga hästi."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: