Kivastik rääkis, et neil oli Tartus elades selline seltskond, kes juba 80ndate lõpus käis mingis kindlas kohas istumas. "Meil olid kindlad kõrtsid. Illegaard, siis oli Püssirohi, siis oli mingil hetkel Vallikraavis see kunstimuuseumi kõrts ja viimane koht enne seda oli oli Tartu Kirjanike Majas," rääkis Kivastik.

Tema sõnul nügiti nad kõigist neist kohtadest vaikselt välja. "Kirjanike majas, ma olin üsna kindel, et seal me võime ikka olla. Miks mitte? Ma olen kirjanik ja siis ülejäänud on sellised kultuuriinimesed, aga ei see ei lugenud midagi. Sealt meid aeti ka välja, et see ei sobi meile sihuke gäng meile kirjanike majja. Kui me sealt ära läksime, siis kohe asutasid sinna endale selle Arhiivi. Aga nüüd me oleme siin, siin keegi ei sega."

Kivastik rääkis, et nad hakkasid millalgi kirjanike majas juba näitusi tegema ja nüüd on nii välja kujunenud, et ka Promenaadi 5-s teevad nad samuti enam-vähem iga kuu mõne näituse. "Ja siis on kogu aeg on mingid õhtud, mingid loengud. Ta on selline väike kultuurimaja tegelikult. Naljakas mõelda, keset Tartu linna, kus on seda kultuuri niigi, aga see on omaette salakoht."

Maastikuarhitekti Karin Bachmann märkis, et tema on Promenaadi 5 enda jaoks mõtestanud n-ö kolmanda kohana, mis inimesel on peale töö ja kodu. "[See] mingis mõttes ka sõltub temast [sellest inimesest – toim]. Tema kohaolu on oluline, kas see koht toimub või ei. See Promenaadi 5 on just selline tänu sellele, millised on need inimesed, kes siin käivad. Seda luuakse justkui alati uuesti, ta ei olegi kunagi sarnane. On mingisugused ühised jooned võib-olla, aga iga kord on see kokkusaamine uus. Ta on mingis mõttes selline elav organism."

Kuigi nad tähistavad vabariigi sünnipäeva, siis ei saa Kivastik päris öelda, et neil päris mingisuguseid traditsioone oleks. "Selles mõttes ei ta ei ole nii väga, et nüüd tuled nagu kuskil loožis, ei, selliseid asju meil ei ole, me lolli ei hakka mängima. Kõik on enam-vähem nii, nagu keegi tahab olla."

Bachmanni sõnul on Promenaadi 5-s käimine kuidagi vajalik, et lülitada end muust elust välja. Koha juures on tema arvates eriline ehk see, et seal käib palju erinevaid inimesi.

"Siin toimuvad kokkusaamised ja kohtumised, mis muul ajal võimalikud ei ole, sest need inimeste elualad on hästi erinevad. Erialati, vanuseti, isegi rahvuseti. Aga põhiline on see, et kui sa teinekord siinseid inimesi tänaval kohtad, siis võib-olla sa tänaval mõnega ei räägigi juttu, vaid naeratad. Sa tead, et sul on see üks teine koht hoopis, kus sa temaga kokku saad."

Promenaadi 5 ei ole otseselt nagu salaselts, vaid pigem nagu päris inimeste kokkusaamise koht, kirjeldas Bachmann. "See tema klubiline tegevus on temast üks pool, aga siin ka süüakse koos, kui kellelegi on sünnipäev, siis peetakse siin ka sünnipäevi. Kui on jõulupidu, siis tehakse ise süüa, tuuakse siia kohale."

Kivastik ütles, et elab siin kogu aeg. "Ega ma olen eluaeg kõrtsis käinud. Ütleme, siin ei ole kõrts, siin on niisama käimiskoht. Mida me teen? Ma päeval ju kirjutan, ma pean ju õhtul kuskile minema. Siis ma käin õues kuskil, kas või siin."

Bachmann rääkis, et kui ta juhtub mõnedel õhtutel Promenaadis muusikat valima, siis see pilt, mis avaneb, kui inimesed tantsivad, on see, mida võis näha 10–15 aastat tagasi Illegaardis või mujal poolsalajases kohas. "Siin praegu tantsivadki läbisegi 18-aastased ja 80-aastased. See on selline natuke mõnes mõttes nagu perekonnapidu."

Üks reegel, millest tuleb Promenaadis alati kinni pidada, on see, et peab olema inimene. "Siin ei sõltu, mis positsioon või amet sul on, see ongi taoliste kohtade suur pluss, et sõltub ainult sellest, milline sa inimesena oled ja kuidas sa käitud. Kõik muu sa võid selleks õhtuks ära unustada. Siin vaadatakse sind päriselt."

Kui Kivastik peaks kuidagi Promenaadi 5 olemuse kokku võtma, siis ta ütleks, et see on klubi, olgugi, et seegi tundub liiga ametlikult öeldud. "Ta on tõepoolest ise välja kujunenud. Vanasti oli umbes nagu KUKU klubi, ainult ta on natuke teistmoodi, ta on sihuke ikka rohkem nagu kultuurimaja poole. KUKU-s ainult joodi, eks ju. Siin siis tehakse vahepeal midagi muud ka, ütleme nii."