"Washingtonist tuleb teada kahte asja, esiteks on see poliitiline pealinn, see tähendab, et siinsed meeleolud muutuvad iga valitsusega, aga kiputakse unustama, et see on ühtlasi suurlinn, kodune linn," sõnas Kennicott ja tõi välja, et Washingtonis on palju ilusaid elurajoone ja samuti püsielanikud, kes jäävad sinna alles ka valitsuse vahetudes. "See on kuidagi unustatud."

"Minu meelest on Washinton päris ilus, võrreldes paljude USA linnadega," kinnitas ta, lisades, et seal on säilinud korralik järelvalve. "Siia ei saa tekkida hooneid lihtsalt kellegi tahtmise pärast, on palju takistusi, kui tahad midagi Washingtonis ehitada," selgitas arhitektuurikriitik ning mainis, et see on säilitanud terviklikkuse, mis paljudes USA linnades puudub.

Philip Kennicotti sõnul on Washingtoni väga raske tuua moodsat arhitektuuri. "Aga see pole absoluutne, on püstitatud rabavaid asju, näiteks rajati Vietnami sõja veteranide memoriaal, mis pole mitte ainult erakordne monument Washingtoni kontekstis, vaid selle monumendi disain muutis maailma arusaamist memoriaalidest."

Margit Kilumets kohtus ka Virginia ülikooli emeriitprofessori Jaan Holdiga, kes viis neid mitme olulise arhitektuurimälestise juurde. "Washingtoni kõrguse lõige hoiab seda väga Euroopa linna moodi, sest tänavad on laiad ja kõige kõrgemad majad on 11-12 korruselised, see tekitab ka tunde, et siin elavad inimesed, mitte masinad."