Tartus on Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise protsess juba täielikult hoo sisse saanud. Peetud on mitmeid ümarlaudu ja palju kohtumisi erinevate valdkondade esindajatega, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Arutelude käigus on leitud, et kui Tartu erinevad osapooled hakkaksid üksteisega koostööd tegema tihedamini kui senini, siis see võiks olla väga-väga suur edasiminek," rääkis Tartu kultuuripealinnaks kandideerimise vastutav projektijuht Erni Kask

"Näiteks suudaksime kokku panna eakad, noored ja IKT sektori. Taolised interdistsiplinaarsed, taolised valdkonnaülesed koostööd on just midagi sellist, mida kultuuripealinna programmis näha soovitakse. Väga oluline on see, et mida iganes me siin ette võtaksime, et selle mõju jääks kestma ka pärast seda potentsiaalset kultuuripealinna aasta lõppu ehk pärast seda aastat 2024," lisas ta.

Alates 2015. aastast kuulub Tartu kirjanduslinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku. Kuigi kirjanduslinna tegevus suures osas linnatänavatel välja ei paista, rääkis Eesti Kirjanduse Seltsi juhatuse liige Berk Vaher, et võrgustikus olemine on teljeks ka kultuuripealinnaks kandideerimisel.

"Ta on kindlasti juba suur argument, et me suudame rahvusvahelist koostööd teha, et me suudame rahvusvaheliselt teiste linnadega üldse konkurentsivõimelised olla. Et me suudame eristuda ja et meil on mingisugune tugev oma asi, mida teistele ka näidata," lausus Vaher.

Aastal 2011 oli üks Euroopa kultuuripealinnadest Tallinn. Maris Hellrand oli toonase sihtasutuse Tallinn2011 rahvusvahelise kommunikatsiooni juht.

Nüüd aitab ta vabatahtliku initsiatiivgrupi liikmena Narval kultuuripealinnaks kandideerida. Väljakutsed, millega nii Tartu kui Narva ilmselt silmitsi hakkavad seisma, on tema sõnul transpordiühendus ja piiratud eelarve, mis nõuab tarka majandamist.

Et aga linnad saaksid enda jaoks maksimaalset kasu, soovitab ta juba kandideerimisprotsessist peale kohalikku kogukonda kaasata.

"Et linna inimesed end ka selle tiitliga samastaksid ja oskaksid enda jaoks maksimumi välja võtta. Sellel on pikaajaline, väga oluline, tugev ja hea mõju ühiskonnale üldisemalt ja ka demokraatia arengu seisukohalt," tõi Hellrand esile.

"Näiteks kas või selliste jagamismajanduse lahenduste nagu airbnb kaudu on võimalik linlastel kohapeal igaühel ise otseselt ja koheselt end kasusaajana tunda," ütles Hellrand.