Otsus kandeerida Tartu kõrval Euroopa kultuuripealinnaks ei ole siiski sündinud mitte Narvas, vaid Tallinnas. Selle taga on Tallinn Music Weeki initsiatiivgrupp eesotsas Helen Sildna, Maris Hellrandi ja Ragnar Siiliga, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Pärast põhjalikku arupidamist asus mõtet toetama ka Narva linnavõim, kes lähiajal kuulutab välja hanke tiitlitaotluse ettevalmistamiseks. Ametlik kandideerimistaotlus tuleb esitada kultuuriministeeriumile 1. oktoobriks.

Pärast rahvusvahelise ekspertkomisjoni eelvalikut on kandidaadil aasta aega taotluse täiendamiseks. 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnade ametlik nimekiri avaldatakse 2019. aasta lõpus. Narva kandideerimist toetab tuliselt ka president Kersti Kaljulaid.

"Kui ma esimest korda sellest ideest kuulsin, olin ma skeptiline. Me pole veel valmis tehniliselt, materiaalselt, sest see on väga tõsine projekt. Aga kui siia jõudis proua president, proua Kaljulaid, olin ma võlutud tema positiivsest soovist seda ideed ellu viia, et see tõesti toimuks varem või hiljem. Aga me peame ise palju ära tegema. Kodanikud peaks panema kokku linna töörühma, initsiatiivgrupi, kes läheb appi neile, kes seda projekti kirjutama hakkavad," rääkis Narva linna sümfooniaorkestri dirigent ja kunstiline juht Anatoli Štšura.

Mida kultuuripealinnaks saamine tegelikult tähendab, ei oska Narvas täna veel keegi päris täpselt öelda.

"Kahjuks paljudes meist istub kinnisidee, et kultuuripealinn on koht, kus on kultuuri infrastruktuur, 20 teatrit, 30 kinostuudiot, tähed ja rahad ja kõik ülejäänu. Aga kultuur on rohkem kui teatrimaja. Ja ma usun, et noored narvakad mõistavad seda hästi. Narvas on rohkem kultuurseid inimesi, kui kõrvalt paistab," ütles Narva linnakunstnik Deniss Polubojarov.

Üksmeel valitseb aga selles, et esimest korda Eesti Vabariigi ajaloos on Eesti riik näidanud üles ehedat huvi Narva vastu ning sellest loodetakse linnale uut hingamist.

"Viimastel aastatel on riik, olenemata valitsevast parteist, olgu ta Keskerakond või Reformierakond, vähe pööranud tähelepanu Ida-Virumaale ja Narvale. Ja mina hääletasin selle idee poolt, sest see oleks suur panus nii regiooni kui ka linna arengusse. Ma esitasin palju küsimusi, kui siin käisid selle idee esindajad ja sain teada, et raha on võimalik saada mitte ainult ürituste korraldamiseks, vaid ka ehituseks. Ja me püüame teha seda kõike Narva linna hüvanguks. Meie - need on linn, valitsus ja Euroopa Liit. See on võimas. Ja mul on viimane lootus, et see on panus linna arengusse," rääkis Narva linnavolikogu kultuurikomisjoni aseesimees Vladimir Butuzov.

Kultuuripealinnade eelarve on ulatunud viimastel aastatel 15 kuni 80 miljoni euroni. Rahastusmudelisse kuulub tavapäraselt linna, riigi, piirkonna ja ka erasektori panus.

Koostöövõime on aga märksõna, mida tuleb nüüd hoolega harjutada kõigil osapooltel.

"Esmajärjekorras on see võimalus astuda dialoogi teiste Eesti linnade ja kultuurikeskustega. Eesti on väike. Kultuur on konglomeraat, segunemine, pidev areng. Ja kui Narvast saab kultuuripealinn, tuleb selles osaleda ka Tartul, Viljandil ja teistel. Me peaksime moodustama tervikliku kultuuriobjekti ja esitlema nii kohta kui ka Eestit ja inimesi, kes siin elavad," rääkis Polubojarov.

Kohalikud toetavad Narva kandidatuuri

Narva elanikud, keda "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsitles, toetavad Narva kultuuripealinnaks kandideerimit.

"Väga hea, kui tuleb, siis on rohkem kultuuriüritusi, kontserte, igasugu avamisi," rääkis Olga.

"Mina olen poolt. Tartu on juba niigi tähelepanu saanud, aeg on, et Narva ka saaks," sõnas Pille-Riin.

"President käis siin, nägin presidenti ja toetan väga. Ja mulle meeldib, et Eesti eesotsas presidendiga toetab seda mõtet," kommenteeris Deniss.

"Miks mitte ei võiks olla kultuuripealinn siin Euroopa Liidu kõige kaugemas nurgas. See näitab, et kultuur on ka siin, mitte ainult pealinnades," sõnas Kersti.

"Minu meelest on praegu küsimus informatsioonis ja kommunikatsioonis. Kui kohalikud juhid suudavad teha selgeks, milleks see hea on, milleks meile seda vaja on, mida on vaja teha ja millega seda süüakse, võib see luua sünergia," rääkis Valeria.

"Ma arvan, et Narva ei ole vääriline veel. Uus linnavalitsus peaks olema, uued inimesed eesotsas, kes midagi teeksid," arvas aga Aime.