Peeter Helme raamatukommentaar: viljakaim lastekirjanik avab uue sarja ({{commentsTotal}})

Reeli Reinaus
Reeli Reinaus Autor/allikas: ERR

Reeli Reinaus - „Vanalinna detektiivid. Mustpeade maalid”

Tänapäev, 2017. 144 lk. 

Reeli Reinausi nimi ei vaja tutvustamist. Tegu on ilmselt kõige viljakama laste- ja noortekirjanikuga tänapäeva Eestis. 1977. aastal sündinud autori sulest on ilmunud üle kahekümne laste- ja noorteraamatu, samuti on ta võitnud arvukalt auhindu, olnud mitu korda kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistluse võitja või jõudnud sellel auhinnalisele kohale.

See on väärikas loetelu ja tõesti, Reeli Reinausi tekste lugenuna võin kinnitada, et auhinnad, edu, tuntus ja tunnustus on tulnud talle teenitult. Tegu on kirjanikuga, kes oskab lugejaga kergesti kontakti saavutada. Seejuures ei suru ta ennast ega oma maailma peale, vaid tõmbab lugeja hoopis kuidagi märkamatult sellesse. Samas ei puudu ta raamatutes ka mingi laiem taust või teema. Tema noorteromaanides võib see olla isegi midagi võrdlemisi tõsist, teinekord süngetki, igal juhul enamasti ühiskondlikult olulist; lasteraamatutes on aga enamasti tegu millegagi, mida ma parema sõna puudumisel nimetaksin pedagoogiliseks ivaks. Jah, ma tean, see kõlab jubedalt ja hirmutab võib-olla väikeseid lugejaid eemale, mistõttu pean vajalikuks selgitada.

Reinausi uusim raamat, 144 suures kirjas leheküljega „Vanalinna detektiivid. Mustpeade maalid” on mõeldud sarja avaraamatuna. Selles seiklevad kaks last, Rebeka ja Gregor. Nad kohtuvad juhuslikult Tallinna vanalinnas Mustpeade majas ning peavad eneselegi ootamatult asuma lahendama üht selle majaga seotud saladust. Saladus on kriminaalne, kuid samavõrra ka müstiline.

Nimelt kasutab Reeli Reinaus pinge tõstmiseks kummitustega seotud vanalinna legende. Nõnda on „Vanalinna detektiivid. Mustpeade maalid” ühtlasi lugu legendidest, üleloomulikest jõududest, vana linna ja vanu maju ümbritsevast teispoolsuse aurast. Antakse see kõik edasi muidugi lastele jõukohases keeles ja meeleolus, nii et väike lugeja saab loodetavasti tunda natuke judinaid seljal, aga ei näe pärast siiski õudusunenägusid. Olgugi kohe öeldud – Reinausi kummitused on õigupoolest kenad tegelased.

Aga lisaks kogu seiklusele, kus lapsed peavad lahendama ühe maalivarguse loo ning jõudumööda aitama kahe maailma vahele kinni jäänud õnnetuid hingi, on see raamat kodulooliselt hariv – see ongi see pedagoogiline iva. Esiteks on juba raamatus edasiantavad kummituslood sertifitseeritud ehk ametlikud Tallinna kummituslood, mis pärit juba vanadest ülestähendustest ning käivad vastavate Tallinna vanalinna majade ajaloo juurde ning mis on tuttavad ilmselt igale giidile.

Teiseks räägitakse siin üldisemalt Tallinna linna ja Mustpeade vennaskonna ajaloost. See kõik esitatakse mõnusasti muu jutu sees ja justkui möödaminnas, äratades loodetavasti lugejas huvi uurida neid asju omal käel edasi.

Huvi äratab Reinausi raamat muuski mõttes. Nimelt satub Rebeka ja Gregori teele aegajalt ka üks veidi salapärane tüdruk nimega Lota ning raamatu lõpus võib aimata, et „Vanalinna detektiivide” sarja edenedes saab ta kahe peategelase kõrval suurema rolli. Jääme siis ootama.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: