Üheksas DocPoint Tallinn lõppes publikurekordiga ({{commentsTotal}})

"Kamtšatka karud" Autor/allikas: Lesfilm FB

Möödunud nädalal toimunud dokumentaalfilmide festival DocPoint Tallinn leidis taas sooja vastuvõtu. Festivalil linastus 39 filmi, mida külastas 4800 vaatajat.

Kõige populaarsemateks filmideks osutusid dramaatiline spordidokk "Üle piiri", ühisrahastuse toel valminud loodusfilm "Kamtšatka karud" ning südamlik reisilugu "Romantiline teekond". Täissaalidele läksid nende kõrval veel mitmedki teised linastused.

Suure publikuhuvi leidis ka DocPoindi avafilm, Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna “Rodeo”, mida saab juba sellest nädalast alates ka üle Eesti kinolevis näha. Samuti on uuel nädalal kinodesse tulemas ka Hispaania-Eesti gastronoomiadokumentaal "Alberti leiutamine".

Väga menukaks osutus ka tänavune festivali meistriklass, mille viis läbi serbia dokumentalistika noor geenius Boris Mitic. Meistriklassi keskseks teemaks oli ainulaadne rahvusvaheline filmiprojekt "Eimiski ülistuseks", mis haaras endasse Iggy Popi ja 62 filmitegijat 70 riigist, kelle hulgas oli nii tooreid algajaid kui dokumentalistika superstaare.

Sel aastal oli DocPoindi linastustel ka erakordselt palju külalisi, kellest väljapaistvamad on soome kirjanik ja režissöör Elina Hirvonen, soome dokumentalist Arto Koskinen ja filmi "Romantiline teekond" peategelane Rupert Gray.

Helsingis käis DocPointil dokumentaalfilme vaatamas 30 000 filmisõpra. Järgmine Docpoint Tallinn toimub 2019. aasta jaanuari lõpus ning siis tähistatakse DocPoint Tallinna kümnendat aastat.

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: