Kehra taastatud jaamahoones avas uksed Vabadussõja muuseum
Eesti saab juurde veel ühe muuseumi. Kehra taastatud jaamahoones avati Vabadussõja murdelahingute muuseum.
Kehra jaamas asus Viru rinde staap, kust kindral Aleksander Tõnisson juhtis vastupealetungi 1919. aasta algul. Lähedal asuval lahinguväljal on plaanis taastada ka kunagi seal seisnud kuue meetri kõrgune graniitmonument, vahendas "Aktuaalne kaamera".
1919. aasta jaanuaris oli kindral Aleksander Tõnisson, Eesti esimese diviisi ülem, Kehra jaamahoones, et siit juhtida vastupealetungi punaste tõrjumiseks, kes olid jõudnud Tallinnast 40 kilomeetri kaugusele. Valkla, Priske ja Kehra lahingutes aeti punased taganema ning saabus murrang Vabadussõjas.
Jaamahoone taastamine ja Vabadussõja murdelahingute muuseumiks kohandamine võttis aega kümme aastat ja maksis 234 000 eurot. Sellega plaanid ammendatud pole. Ühte ruumi on plaanis rajada veel kohaliku koduloo muuseum.
Praegu on palgal üks inimene - muuseumi perenaine. Muu töö on vabatahtlike teha ja muuseumi aastaeelarve koos ühe inimese palgaga on kokku 13 000 eurot.
"Me küll loodame, see on meie eesmärk, et lõpuks saaksid siin tööd haritud ajaloolased. Meie hulgas on ajaloolasi, aga me oleme siiski asjaarmastajad," selgitas MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse liige Anne Oruaas.
Umbes neli kilomeetrit mööda raudteed ida suunas asub Kehra lahinguväli. Siin üllatas laiarööpmeline soomusrong nr. 1 kapten Anton Irve juhtimisel raudtee ääres metsatukas asunud punaseid. Rongi pardarelvade tuli ning dessantüksuse pealetung lõid punased põgenema. 1939. aastal püstitati sinna mälestusmärk ja tehti rongipeatus.
Mälestusmärk on vallal plaanis taastada ning avada enne jaanipäeva. Selleks kogutakse annetusi.
"Tänaseks me oleme annetusi saanud juba ligi 200 inimeselt, asutuselt ja organisatsioonilt. Me ootame veel annetusi, sest 22. juunil peaks siin kuue ja poole meetrine graniitsammas olema taastatud," rääkis Anija vallavanem Arvi Karotam.
Üle 30 000 euro on kogutud, see on umbes kolmandik vajalikust summast. Kõigi nimed, kes annetasid rohkem kui 10 eurot, on tulevasel ausambal kirjas. Projekti autor leiti riigihankega ja lähiajal on plaanis temaga leping sõlmida.
Toimetaja: Laur Viirand