Eda Ahi: konflikt Ukrainas on lõhestanud rahva nii füüsiliselt kui vaimselt ({{commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold

“Plekktrummi” saatekülaline oli luuletaja Eda Ahi, kes naasis hiljuti aastaselt lähetuselt Ukrainasse. Saates arutleti tänase olukorra üle Ukrainas ja räägiti sellest, millist kirjanduslikku inspiratsiooni on seal viibimine pakkunud.

Eda Ahi töötas Ukrainas Euroopa Liidu delegatsioonis, kus tegeles inimõiguste valdkonnaga. Peamiselt viibis ta Kiievis, kus on tema sõnul igapäevaselt näha, kui rängalt mõjutab sõjaline konflikt sealset ühiskonda ja inimesi: “Seal on väga nähtavad sõja majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Riigis on üle pooleteise miljoni sisepõgeniku, kes on asunud ümber ja Kiiev on üks peamisi sihtkohti. Mul oli võimalus rääkida inimestega, kes on pidanud oma kodud jätma ja tulema Kiievisse või kusagile mujale. Need lood on väga kurvad, loomulikult keegi ei soovi oma kodu jätta. See on selline füüsiline lõhe, mis on selle konflikti pärast tekkinud."

"Aga muidugi on ka teatav vaimne lõhe, paratamatult riik, mis on sõjas või rahvas, kes elab riigis, mis on sõjas, peab arutlema väga keeruliste teemade üle ja nii tekib ühiskonnas debatte, mis kisuvad tuliseks ja inimestel on väga palju arvamusi igasuguste nüansside üle,” rääkis ta.

Otsides paralleele Eesti ja Ukraina vahel tõi Ahi välja, et ukrainlased seisavad täna silmitsi probleemidega, mis olid Eestile iseloomulikud 1990ndatel: “Kasvõi endiselt on Ukraina ühiskonnas suur probleem korruptsioon, mille vastu üritatakse võidelda. Ühiskond on sellest väsinud ja tõepoolest on näha teotahet selle probleemi seljatamiseks. See on miski, mis kuuldavasti iseloomustas ka 90ndaid Eestis. Abstraktsemal tasandil siiski teatav vabaduseiha, eneseotsing, kasvuraskused, mis kaasnevad nooreks riigiks olemisega ja iseenese olemise mõtestamisega selles maailmas.”

Ukraina pakkus ainest ka luulele

Ahi huvi Ukraina vastu pärineb juba magistrantuuri ajast kui ta õppis Tartu Ülikoolis Euroopa Liidu Venemaa uuringute erialal. Toona puhkes ka konflikt, mis kujunes sõjaks Venemaaga, kuid poliitilise valdkonna kõrval köidab teda Ukraina juures veel palju muudki: “Mulle pakub huvi selle riigi kultuuriline mitmekesisus. Sellel riigil on väga rikkalik ajalugu, kahjuks väga kurb ajalugu suures osas. Ukraina on olnud suurvõimude valitseda ja pillutada väga pika aja vältel. See on jätnud oma jälje.” 

Riigis ringi rännates jäi talle silma ka üks konkreetsem näide – keeleküsimus. “Seal on palju rahvusi koos, etniliselt on see rikas riik. Aga lisaks riigikeelele, mis on ukraina keel, on domineerivam vene keel. Reisides ringi Ukrainas on näha, et mõnes piirkonnas räägitakse ainult vene keelt, kogu elu toimib venekeelsena. Samas on teisi piirkondi, kus räägitakse pea ainult ukraina keelt ja on ka kakskeelseid piirkondi. Eriti nendes kakskeelsetes ma panin tähele, et kas siis igapäevavestlustes või ka telesaadetes oli täiesti iseenesestmõistetav, et üks osapool rääkis vene ja teine ukraina keelt. See on positiivne, et lubatakse kasutada mõlemat keelt ja ei halvustata kedagi, aga ei saa unustada, et see on pikaajalise venestamise tulemus,” rääkis ta. 

Ukrainas viibimine pakkus ainest ka luulele: “Minu jaoks on inspiratsioon eelkõige lihtsalt ümbritseva sissehingamine ja selle kanaliseerimine teksti. Tõepoolest, Ukrainas toimuv puudutas mind väga ja ma loodan, et ma suutsin vähemalt osaliselt seda meeleolu, teatavat ängi, segadust, samas mingisugust potentsiaalitunnet ja lootust nendesse tekstidesse manada.”  

Ka üks luuletaja varasematest kogudest “Julgeolek” on saanud ainest ärevatest aegadest Krimmi annekteerimise paiku. “Ma arvan, et ma ei tee ainest valides teadlikku valikut, aga mulle on oluline, mis toimub meie ümber, meie ühiskonnas ja ma hoolin maailmast, sellised pöördelised sündmused nagu näiteks Krimmi ebaseaduslik annekteerimine raputasid meie ühiskonda, ilmselt me kõik mäletame seda ärevust, mis maad võttis. Ma olen intuitiivne teemade valija, oli loogiline, et just see teema leidis tee minu luuletusse,” selgitas ta. 

Hea luule köidab silmapilkselt 

Luule puhul peab ta oluliseks seda, et tekst suudaks köita silmapilkselt: “Ma hindan luules eelkõige seda, et kui ma võtan luuletuse ette ja hakkan lugema, siis see oma keelelises kontsentreerituses tabaks mind silmapilkselt. Ma ei pruugi sellest aru saada süvitsi ja mõista selle erinevaid kihte, aga seal peab olema see “miski”. Ma arvan, et see tuleb mingisugusest vormi ja sisu erilisest kooskõlast ja kontsentratsioonist ja muidugi hea teksti puhul oleks kena ka see, et seda uuesti üle lugedes oleks võimalik avastada teisi tähendusi ja kihte.” 

Ahi rääkis, et ta on seni küll kirjutanud peamiselt riimides, kuid ei välista enda jaoks ka vabavärssi. “Ma ei pea riimluulet sugugi paremaks vabavärsist. Väga hästi kirjutatud vabavärss on miski, mille kirjutamiseni on raskem jõuda kui riimis luuletuste kirjutamiseni. Ma olen kahtlustanud, et riim on võib-olla abirattad ühele jalgrattale. Mul ei oleks mitte midagi vabavärsi kirjutamise vastu, ma loodan, et ma ühel hetkel jõuan sinna, et ma saan vabamalt eksperimenteerida vormiga nii, et see on ka tähenduslik,” ütles ta. 

Küsimusele, kuidas tal õnnestub integreerida oma elus üsna praktiline ametnikutöö ja luuletamine, vastas Ahi, et defineerib ennast pigem luuletajana: “Ma olen luuletaja, kes töötab ametnikuna. Ma ei saaks öelda, et ma olen ametnik, kes ka kirjutab luuletusi.” 

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: