Lauri Kaare: Oscari-galal suuremaid üllatusi ei olnud, aga oleks võinud olla rohkem särtsu
5. märtsi öösel jagati välja Ameerika filmiakadeemia auhinnad, kus parima filmi preemia pälvis "Vee puudutus", samuti läks filmi režissöörile Guillermo del Torole parima lavastaja tunnustus. Meespeaosa Oscari võitis Gary Oldman, naispeaosa Frances McDormand. Filmilevitaja ja -tõlkija Lauri Kaare rääkis "Vikerhommikule" oma muljetest seoses tänavuse Oscari-gaalaga, märkides, suuremaid üllatusi tänavu ei olnud, kuigi oodanuks ehk ürituselt rohkem särtsu.
"Suuremaid üllatusi ei olnud. Ühtegi sellist numbrit, mida 10 aasta pärast kõigi aegade parimate hetkede montaažides näidata, ma kardan, et seda ka ei olnud. Et kui eelmisel aastal Faye Dunaway ja Warren Beatty suutsid vähemalt vale filmi välja hüüda, et see on asi, mis absoluutselt kõigile meelde jääb igaveseks ajaks igavesti, siis seekord nad tulid, tegid vigade parandust väga korralikult. Ütlesid õige filmi välja," rääkis Kaare "Vikerhommikule".
"Ma oleks küll tahtnud, et see film oleks olnud "Kolm reklaamtahvlit linna servas", aga tegelikult Guillermo del Toro selline võrratu süngetes toonides muinasjutt "Vee puudutus" oli ka ikkagi väärikas võit, ja pluss kõik need eelnevad auhinnad ja see, et 13 nominatsiooni, produtsentide gildi auhind, et kõik viitas sellele, et läheb nii, nagu läks."
"Loomulikult ka Gary Oldman, kelle puhul see Winston Churchilli roll "Sügeimas tunnis", see oli ühtlasi ka justkui teenete Oscar, kui sa mõtled tema staaži peale ja kui palju on olnud tõesti suurepäraseid rolle, et alles teine nominatsioon," jätkas ta.
"See, et üks parimaid elusolevaid operaatoreid Roger Deakins, et nüüd 14. katsel õnnestus tal, tõelisel meistril, lõpuks Oscar kätte saada filmiga "Blade Runner 2049", et see oli tõeliselt kiiduväärt hetk."
"Ja muidugi see, et Frances McDormand ikkagi Mildred Hayes'i rolliga sealtsamast "Kolmest reklaamtahvlist", et parima naispeaosa Oscari omale koju kandis, et see oli ka igati ootuspärane, igati teenitud, seetõttu ei ole põhjust pahameelt tunda," märkis Kaare.
Parima laulu auhinna puhul kiskus Kaare enda süda "Maailma suurima showmehe" poole. "Sellised suured ja uhked muusikalid on alati pannud minul hingekeeled helisema, et ma oleks olnud veel rõõmsam "This is Me" üle, aga tegelikult arvestades, kui briljantne on Pixari "Coco", mis ju sai ka parima animafilmi Oscari, et siis "Remember Me", mis kusjuures juba ainuüksi seepärast, kui heas esituses see on eestikeelses versioonis, soovitan ma seda inimestel kinos vaadata."
Kaare rõõmustas, et sel aastal pudenes Oscaritel kõigile midagi. "Jaa, et ei olnud, nagu ma mäletan, esimest korda 21 aastat tagasi, kui me Jüri Piheliga kommenteerisime kadunukese TV1 eetris Oscari-gaalat, et see oli seekord, kui "Titanic" sai 13 Oscarit. See on alati selline, et üks film ei saa olla kõigest teistest parem, et siin oli jah praegu niimoodi, et ausalt jagati ühele poole ja teisele poole. Kuigi Christopher Nolan ka alles esimest korda elus kandideeris parima lavastaja Oscarile, et siis arvata võis, et ta seda ei saa, aga et "Dunkirk" korjas just tehnilistes kategooriates, sellepärast, et juba montaaž oli niivõrd õigustatud, kui sa mõtled, et need kolm erinevat ajaliini olid seal kokku aetud ja omamoodi heli ja helimiks või kuidas iganes Eesti keeles need muud kategooriad kõlaks, mille eest see kätte sai."
Kuigi Kaare sõnul oli tänavune gaala igati positiivne elamus, oleks võinud kõigel olla veidi rohkem särtsu. "Just et kuna ikkagi ka juubeliaasta, aga võib-olla ka kõik need ahistamise asjad, kõikvõimalikud skandaalid, et see muutis neid ettevaatlikumaks. Ma loodan, et järgmiseks aastaks, et nad on jälle julgemad."
Toimetaja: Merit Maarits