Kui umbes 600-ruutmeetrine boks oli tordiviiludena jagatud kolmeks sektoriks, siis Eesti valdavalt musta karva boksi domineeriv element oli messi suurim videoekraan, mis näitas infot meie tuntumate kirjanike ja nende teoste kohta. Riiki tutvustavaks elemendiks oli valitud loodus, nii võis näha erinevaid klippe meie soode, metsade ja loomade kohta.

Eesti boksikujunduse tõmbenumber oli suur ekraan, millelt näidati klippe autorite ja meie looduse kohta. Autor: Tauno Vahter

Läti oli valinud vaimukalt kergelt hispterlikuma lähenemise, rõhutades klaasist riiulites raamatute eksponeerimise kõrval oma rahvuslikku introvertsust kampaaniaga #iamintrovert. Nii võis boksis riietuda mustadesse kitlitesse kirjaga "Meie õnn on juhuslik" vms ning messi tualettides olid üles riputatud plakatid, mis seletasid, et ainult sealses üksinduses tunneb inimene end tõeliselt õnnelikuna. Seega pole iseäralisuse ja endassetõmbumise rõhutamine üksnes soomlaste ja eestlaste leivanumber, vaid ka selles arvestuses tuleb teistega konkureerida.

Riiulitele oli välja pandud paarsada raamatud nii ilukirjanduse kui aimekirjanduse seast. Autor: Tauno Vahter

Kõige traditsioonilisema tee oli valinud Leedu, kelle väljapanek keskendus raamatuid täis riiulitele, mis võib küll rõhutada sisu tähtsust vormi ees, aga kui riike on väljas umbes viiskümmend, ei saa siiski jääda lootma üksnes passiivsele reklaamile. Kuna Eesti sähviv ekraan ja disainibüroo Rakett disain võttis endale teistest rohkem tähelepanu, oli ehk märgata kerget naabrite pahameeltki selle meetodi valimise pärast, sest ettevalmistuste käigus üritati rõhutada võrdsust. Nii-öelda pehme propaganda raames jagasid nii eestlased kui ka lätlased külalistele käsitööõlut, messipäeva lõpus eestlased ka siia- ja põdralihasuupisteid.

Läti reklaamis ennast introvertsusega, muuhulgas selliste reklaamidega tualettides. Autor: Tauno Vahter

Väline pool pole tutvustaval üritusel vähetähtis, ent kuidas on siis peateema ehk kirjandusega? Kui enamik messil osalejaid käib ärikohtumistel ühest lauast teise, siis samal ajal toimuvad ka seminarid ja tutvustavad üritused, kus umbes 30–100 inimest kuulab erinevaid arutelusid. Sellistel üritustel esinesid meie autoritest näiteks Mihkel Mutt, Rein Raud, Andrei Ivanov, Maarja Kangro, Piret Raud ja mitmed teised autorid ning illustraatorid. Teema ei olnud üksnes kirjandus, nii küsiti ka Andrei Ivanovilt pigem palju veneteemalisi küsimusi.

Ekraanil näidati infot meie autorite kohta ja nende raamatute lühikesi tutvustusi. Autor: Tauno Vahter

Kui Eesti oli valinud võrdlemisi laia valiku erineva taustaga autoreid, siis leedukate omapära on sageli rõhutada eelkõige oma ajalugu. Ka leedu kirjanike seast enim esiletõstetuks ehk nn päeva autoriks valitud Kristina Sabaliauskaite kirjutab Poola-Leedu suurvürstiriigi ajast mahukaid romaane. Kui Balti riigid võtsid Londoni aukülalise staatuse ette seoses oma riikide 100. aastapäeva pidustustega, sest leedukates tekitas see mõningat trotsi, kuna nemad peavad oma riiki oluliselt vanemaks. Nii võibki öelda, et ka seekord ajas Leedu kõige konservatiivsemat joont.

Suurimate kirjastuste väljapanekud peahallis. Autor: Tauno Vahter

Kuna tegelikke otsuseid langetatakse langetatakse tükk aega pärast messi lõppu, siis ei saa veel kindlalt öelda, millise riigi ja milliste kindlate autorite teoste vastu kõige suuremat huvi tunti. Mõnel juhul võib huvi olla tegelik, teisel juhul pigem viisakus. Küllalt palju kiidusõnu tuli Eesti lastekirjanduse suhtes, mida tõlgitakse usinalt läti ja leedu keelde – peale Piret Raua ja Andrus Kivirähki populaarsete raamatute on viimasel ajal ilmunud ka näiteks Kairi Loogi, Jonas Tauli ja Anti Saare lasteraamatuid. Romaanidest ilmusid messi ajaks inglise keeles Kai Aareleiu "Linnade põletamine" ning Ilmar Taska "Pobeda 1946". On tõenäoline, et Leelo Tungla raamatu "Seltsimees laps" tõlge ilmub veel mitmel pool.

Üks peamisi tõmbenumbreid oli James Pattersoni ja Bill Clintoni raamatu väljapanek, kus võis Ovaalkabineti koopias riietuda Donald Trumpiks ja lasta end pildistada. Autor: Tauno Vahter

Kui aukülalised on messil peasaali kõrval omaette ruumis, siis kõige suurem elu käib ikkagi suurte ingliskeelse maailma kirjastuste boksidega täidetud hallis ning agendikeskuses, kus kirjastusagendid oma klientidega pakse katalooge läbi lappavad. Alati küsitakse, kas on mingi läbiv uus teema või trend ja enamasti on sellele keeruline vastata. Messil on läbisegi Nobeli laureaadid ja sopakirjandus, Uganda romaanid, sõnaraamatud ja autoremondikäsiraamatud, lemmikloomade kasvatamise õpetused ning lapitekkide piiblid. Võib öelda, et tugevalt kärssab kokaraamatute turg, väga paljud kirjastused loobuvad nende avaldamisest. Messi ajal avaldatud statistika näitas, et Suurbritannias on kõige loetumaks kirjandusžanriks tõusnud krimikirjandus, neid autoreid tuleb endiselt juurde.

Piret Raud vestlemas oma briti kirjastaja Thames ja Hudsoni toimetaja Roger Thorpiga. Autor: Tauno Vahter

Kõige ekstravagantsema väljapanekuga jäi silma üliviljaka USA krimikirjaniku James Pattersoni uue raamatu väljapanek, mis väidetavalt on kirjutatud koos Bill Clintoniga, kuigi koostöö olemus on segane, sest Patterson on tuntud kaubamärgina, mille all ilmuvaid rohkeid raamatuid kirjutab sageli keegi kolmas. Kui varasematel aastatel on kerkinud ja kadunud moodi läinud märksõnad nagu vampiiriromaanid, täiskasvanute värvimisraamatud, Hygge-Lykke-Lagom-Sisu jms, siis üks selle aasta korduv märksõna oli shinrin-yoku – õpetus, kuidas metsas teadlikult jalutada! Kõik need raamatud on ka eesti keeles ilmumas – kas neid ka ostetakse, seda näeb juba hiljem. Edetabelites võib leida siiski ka väga huvitavaid aimeraamatuid, näiteks on endiselt väga populaarne inimkonna ajaloost ning tulevikust kirjutab juudi ajaloolane Yuval Noah Harari ning äsja jõudis kiirelt edetabelitesse statistikast imeliselt kirjutav rootsi teadlane Hans Rosling, kelle "Factfulness" ("Faktitäius") hiljuti postuumselt ilmus.

Agendikeskuses otsivad inimesed nimekirjast kohtumiseks vajalikke kontakte. Autor: Tauno Vahter

Kokkuvõttes võib öelda, et Londoni raamatumess oli kirju nagu alati ning selle saak selgub kunagi hiljem. Eesti paistis silma kena väljapanekuga, selle sisulist tulu sama kerge pole kokku arvutada. Praegu aga jätkub Londoni messiga kaasnev kultuuriprogramm, kus linna peal esinevad nii autorid kui muusikud, näidatakse ka kino.