"Kaksteist aastat tagasi leidsin tänavalt prügikasti kõrvale jäetud paki 35mm filmirullidega," kommenteeris Maxim Mjödov. "Tegemist oli üllatavalt hästi säilinud nõukogudeaegsete mustvalgete filmidega papist originaalümbristes. Miskipärast ei osanud ma kahtlustada, et enamus neist on juba täis pildistatud ja ära ilmutatud."

Mjödov arvas, et tegemist on lihtsalt kellegi ammu aegunud filmide varuga ja pani nad kõrvale mõeldes, et nendega võiks olla kunagi huvitav eksperimenteerida.

"Muidugi läks see meelest. Möödus kümmekond aastat, enne kui paki oma kapist jälle avastasin ning lõpuks karpe ja nende sisu lähemalt uurima hakkasin."

"Hariliku pliiatsi kritseldused pappümbristel paigutasid filmid aastaisse 1958-1968. Olin avastanud ühe Nõukogude Eesti pere arhiivi, mis üsna tavapäraselt jäädvustatud põhiliselt pühade ja puhkuste ajal," rääkis fotograaf. "Enam kui tuhandet kaadrit läbi vaadates rullus mu ees lahti ere ja meeleolukas maailm täis lustlikke tegelaskujusid - nagu mustvalge komöödiaklassika. Fotograafi jaoks on see haruldane ja põnev kogemus: sedavõrd vahetu pilguheit nende inimeste ellu ning võimalus töötada vabalt negatiividega, millest mõnede pildistamine oleks kõrvalisele isikule võimatu.

"Mulle meeldib näha, kuidas igapäevased pildiklõpsud omandavad galerii kontekstis minu töö tulemusena uusi tähendusi ja kuidas hobifotograafi arhiivi väärtus ajaga kasvab.

Valik leitud negatiividest on hõbeželatiin protsessi kasutades käsitsi ilmutatud ja toonitud erilise autoritehnikaga, eksponeeritud kõrvuti koos fotodega originaalümbristest."

Näitusele pannakse välja 30 raamitud suureformaadilist teost. Valik leitud negatiividest on hõbe-želatiinprotsessi kasutades käsitsi ilmutatud fotograafi Maxim Mjödovi enda poolt ja toonitud erilise autoritehnikaga. Näitusele lisavad autentsust ja kohatunnetust fotod leitud negatiivide originaalümbristest ning fotoprojekti lugu Maximi enda kommentaaridega.